Kunstniku projektid algavad sageli väikese, kuid intrigeeriva detaili uurimisest, et seda siis seejärel kaugemalt vaadata ja teha suuremaid üldistusi. "Kogu mu praktika on mõnes mõttes loovuurimuslik. See on see, kuidas ma kunsti teen. See teos põhineb ju puhtalt mingil fotol, mingil lool," rõhutas Samma.

Kunstniku teemad saavad tihti saanud oma algimpulsi mingisugustest ajaloosündmustest. "Mind huvitab see aeg, kus me praegu elame. Võib-olla ka see suund, kuhu me liigume ja mis on nagu minu võimuses teha, et nihutada seda suunda ühele või teisele poole," selgitas Samma.

Üks näide Samma töödest on projekt, mis keskendus president Konstantin Pätsile kingitud vaibale, mis rippus Oru lossis ja seal ka hävis. Samma jagas taasloodud vaiba 21 osaks, luues seeläbi uue teose, mis kajastab originaali ajalugu ja tähendust. "Selles mõttes on see ajalooline uurimus, mis võib-olla ilma tekste ja tausta lugemata uurimata tundub sulle lihtsalt selline pildigalerii," märkis Samma.

Mõned tema teised näituseprojektid on kitsama eesmärgiga, käsitledes näiteks seksuaalvähemuste elu Nõukogude perioodil. Nende puhul võib paista kõrvaltvaatajalt selgemalt välja ka kunsti üks eesmärke. "Igasugune kunsti tegemine on mõnes mõttes missioon, et sa ikkagi proovid seda maailma mingis mõttes paremaks teha ja mingeid keerulisi teemasid avada," selgitas Samma.

Kohati võivad ka naeruväärselt väiksena tunduvad küsimused viia suuremate lugude jutustamiseni. Näiteks uuris ta ühe projekti raames Kodavere kiriku kõrval asuvat välikäimlat. "See oli hästi tore käimla ja oli väga rikkalikult kirjatud igasuguste tekstidega, mis pärinevad 1920.–1930. aastatest. Leidsin mõned fotod, isegi kande, kus eraldati raha selle ehitamiseks. Mulle tundus see niivõrd väärtuslik leid, kuna tõesti seal on näiteks luuletused ja igasugust kohalikku Kodavere linna klatši," meenutas kunstnik.

Samas ei mainitud Kodavere kirikut puudutavates dokumentides käimlat 1950.–1980. aastatel üldse. "Kuigi see käimla oli kiriku kõrval, olid tehtud fotod niimoodi, et me seda ei näeks. Alateadlikult on mingisugused asjad, mis meile tunduvad tabuna ja me ignoreerime neid. Seetõttu ma olin intrigeeritud sellest, et seda, mis on nii lähedal ja nii kohal, teda justkui ei eksisteerinud. Tahtsin leida, kas see on siis alati nii olnud või on ikkagi mingit jälge sellest," sõnas Samma.

Samma sõnul kujutab kunst dialoogi ajaloo, kultuuri ja ühiskondlike teemadega, kus iga teos kutsub vaatajat üles nägema ja mõistma maailma teisiti. "Ma ei arva, et minu kunst üksi midagi muudab. Ma tahan aga loota, et see annab mingi panuse ja innustab võib-olla ka teisi kuidagi teise nurga alt asjadele lähenema või uue nurga alt tõesti ajalookäsitlusi vaatama. Arvan, et see on see, mis mind tagant lükkab ja innustab looma," märkis kunstnik.

Jaanus Samma videoportree on osa Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud kuuest videost koosnevast Eesti loovuurijaid tutvustavast kogumikust "Loov teadus".