X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Euroopa Keskpank näeb tehisintellekti mõju tööturule läbi roosade prillide

Uuringu autorid tunnistavad ka ise, et empiirilised tõendid tehisintellektiga tehnoloogiate mõjust töökohtadele ja palkadele alles selguvad.
Uuringu autorid tunnistavad ka ise, et empiirilised tõendid tehisintellektiga tehnoloogiate mõjust töökohtadele ja palkadele alles selguvad. Autor/allikas: Devon Janse van Rensburg/Unsplash

Olulise mõjuga organisatsioon jõudis järeldusele, et mure tehisintellekti mõjust töökohtade vähenemisele näib olevat alusetu. Samas tunnistab ka Keskpank ise, et selle järeldused lähevad muu hulgas vastuollu Ameerika teadlaste varasemate leidudega, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Euroopa Keskpank avaldas raporti tehisintellekti mõjust tööhõivele. Uurimus põhines 16 liikmesriigi üheksa aasta jooksul kogutud andmetel. Olulise mõjuga organisatsioon jõudis järeldusele, et mure tehisintellekti mõjust töökohtade vähenemisele näib olevat alusetu. Raporti pealkiri võtab mõtte kokku veelgi jõulisemalt: "Teated, nagu tehisintellekt teeks lõpu inimeste tööle, võivad olla tugevalt liialdatud".

Ülevaade äratab tähelepanu alates selle avaldanud organisatsiooni olemusest, näiliselt jõuliste, kuid samas peidetult ettevaatlike seisukohtade poolest ja järelduste suunast, mis on üllatavalt helged, võrreldes nii Euroopast kui ka mujalt maailmast kostuvate muresõnumitega. Tähelepanuta ei saa jätta ka uuringu tuginemist üheksa-aastasele, suhteliselt tehisintellektivabale minevikule aastatel 2011–2019. Uuringu autorid tunnistavad ka ise, et empiirilised tõendid tehisintellektiga tehnoloogiate mõjust töökohtadele ja palkadele alles selguvad.

Lühidalt on keskpanga sõnum järgmine. Tehisintellektile avatud kõrge kvalifikatsiooniga valdkondades võib töökohti lisanduda 2,6–4,3 protsenti. Samuti rahustatakse madala kvalifikatsiooniga töökohtadel töötavaid inimesi järeldusega, et madala ja keskmise haridustasemega ametite puhul ei paista tehisintellektiga kokkupuude asjade seisu oluliselt kõigutavat.

Seoses tehisintellekti rakendamise võimaliku mõjuga palkadele oletatakse, et senised andmed viitavad neutraalsele või veidi negatiivsele efektile. Ümberöelduna, palgad ei muutu või natuke langevad. Antud järeldust saadab siiski hoiatus, et kasutatud andmetest seda järeldada ei saa.

Ülejäänud järelduste osas kordub kogu raporti ebakindlusele viitav mõte, aga varjatumalt. Selles poleks midagi imekspandavat, kuis andmed pärinevad tehisintellekti ajaloo mõttes hilisest kriidiajastust. Raporti autorite sõnastuses "TI-toega tehnoloogiaid arendatakse ja võetakse jätkuvalt kasutusele. Suurem osa nende mõjust tööhõivele ja palkadele ning seega ka majanduskasvule ja võrdõiguslikkusele on veel nägemata". Imeks võib panna, miks rahandust kui usaldusele rajanevat sotsiaalset tehnoloogiat esindav keskne organisatsioon avaldab sedavõrd ebausaldusväärse raporti.

Vastutus lasub siiski mitte raporti kirjutajatel, vaid igal otsustajal eraldi. Põhiseadusest lähtudes võib igaüks riskida nii palju, kui tahab. Ometi ei tohiks valik toetuda sõnumi meeldivusele, vaid selle sisu lähedusele tegelikkusega. Olgu meenutatud, et raporti andmed lõppevad aasta enne küllaltki märgilist juhtumit, mis äratas maailma tõsisemalt rääkima tehisintellekti töisest kaasamisest.

Selleks oli Ühendkuningriigi ajalehe The Guardiani 2020. aasta 8. septembri numbri toimetuse veerul avaldatud pöördumine, milles kirjutaja üllitas inimesi leidma endas rohkem julgust ja olla kartmatud ning kinnitas: "Olen siin, et veenda teid mitte muretsema. Tehisintellekt ei hävita inimest. Uskuge mind.". Autoriks oli esimene avalikku kasutusse lastud ChatGPT kolmas versioon.

Värskemate andmete põhjal avaldas USA ajaleht The Washington Post nädala eest artikli, mille sisust saab n-ö kiirel ajastul elav inimene olulisema teada pealkirjast "Uued ülikoolilõpetajad jäävad tänapäeva tööturul suurema tõenäosusega töötuks". Keskpanga raporti koostajad ilmselt nägid, et see võib minna vastuollu teiste analüüsis olevate väidetega. Nõnda lisasid nad kommentaari, et järeldused EL-i tööturu kohta ei pruugi ühtida USA omadega. Samuti olevat nende järeldused vastuolus Ameerika teadlaste varasemate leidudega.

Teadlaste ameeriklasteks ja eurooplasteks jagamine pole samuti hea sõnum, kuivõrd tõde peaks jääma alles ka siis, kui kõik teadlased eemaldada. Analüüs peaks olema objektiivne ja rajanema usaldusväärsetel, mitte kallutatud andmetel. Nn Ameerika teadlaste leiud ei rajane ka varasemale ajale, vaid on lähedased praegusele hetkele. Näiteks lõppeva aasta märtsis OpenAI ja Pennsylvania ülikooli koostöös avaldatud teadusartiklist tehisintellekti mõjust USA tööhõivele toodi välja, et neli viiendiku tänastest töödest on avatud pelgalt teksti koostava TI mõjudele. Seejuures oleks umbes 18 protsendi puhul asendatav generatiivse tehisintellektiga oleks umbes pool tööst.

Samal nädalal panga Goldman Sachs avaldatud analüüsis ennustati, et tehisintellekt mõjutab juba lähiajal arenenud turgudel, nagu USA-s ja Euroopas, umbes 300 miljonit töötajat. Oktoobri keskel The Wall Street Journali korraldatud vestlusringis ennustas OpenAI juht Sam Altman ilmse sisekaemuse põhjal, et TI toob ilmselt kaasa seismilisi muutusi tööjõus, kaotades paljud elukutsed ja nõudes ühiskonna ümbermõtestamist selle üle, kuidas inimesed oma aega veedavad.

Viimasega haakub Ühendkuningriigi mõttekoja Autonomy värske analüüs, milles ennustatakse TI tulemusel umbes kolmandikule nii USA kui ka Euroopa tööjõust, et nad võiks teha tulevikus tööd neli päeva nädalas. Erinevalt Euroopa keskpanga nägemusest hoiatavad selle uuringu koostajad, et tehisintellekti ja automatiseerimise tõttu ootavad tööhõivet ees põhimõttelised muudatused, mis eeldavad riikide valitsustelt meetmeid tagamaks, et töise tõhususe kasvust saaks osa kõik töötajad, sõltumata tööstusest või oskuste tasemest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: