Riin Tamm: ka kuldmedaliga lõpetanu võib kutsekooli minna
Geneetiku ja teaduse populariseerija Riin Tamme jaoks on noored olnud alati väga olulisel kohal. Haridusvallas on tema sõnul mitmeid kohti, mis vajavad lahendusi. Ühe teemana soovib ta murda müüti, et kutsekooli lähevad need, kes ülikooli sisse ei saa.
Riin Tamme ülikooliaeg oli küllaltki pikk: ta õppis geenitehnoloogiat neli aastat bakalaureuseõppes, kaks aastat magistrantuuris ja kümme aastat doktorantuuris. "Doktorantuuris oli väga hea olla, ma sain teha teadust ja just nimelt endale meelepäraseid tegevusi ning panna oma karjäärile alus," meenutas Tamm.
Tamm on väga rõõmus selle üle, et teadus viis ta kokku õigete inimestega. Tema jaoks on väga inspireeriv inimene professor Andres Metspalu, kes pani aluse Eestis geenivaramule. "Andrese käe all olin ma terve oma teadlase elu ning ilmselt tema mind selle teadusepisikuga ka suuresti nakatas," meenutas Tamm teaduses oldud aegu.
Karjääri teadlasena tegi ta doktoriõpingute ajal, kui töötas teaduslaboris, juhendas tudengeid ja kirjutas teadusartikleid. Enne doktorikraadi kaitsmist otsustas geneetik, et teeb teaduse tegemisega pausi ja vaatab, kuidas näeb välja päris elu väljaspool teadust. Nii läkski ta tööle Tartu Ülikooli kliinikumi, kus tegi laboris geenide baasil analüüse ja nõustas arste. Pärast kolmeaastast laboritööd tundis geneetik, et tema elu eesmärgid ei ole veel täidetud ja soovib astuda sammu edasi.
Tegevteadlase karjääri lõpetas Riin Tamm 2017. aastal, kuid teadusega puutub ta kokku siiani, olles nii "Rakett 69" kohtunik kui ka üks komisjoni liikmetest Eesti Teadusagentuuris, kus otsustatakse erinevate teadusega seotud taotluste üle. Teadlase karjääri pole naine siiski veel maha matnud. "Ei tea, mis elu toob. Võib-olla üks hetk tundub, et oleks aeg jälle laborisse tagasi minna," ütles ta.
Soov pakkuda seda, millest ise puudust tundis
Praegu töötab Riin Tamm haridus- ja teadusministeeriumis noorte- ja andepoliitika osakonna juhina, mille põhifookus seisneb huvihariduse ja -tegevuse ning noorsootöö arendamises ja toetamises. Ministeeriumisse otsustas teadlane tööle minna just seetõttu, et pakkuda andekate toetamisel seda, millest ta ise puudust tundis – suuremat süsteemsust ja paremat riiklikku juhtimist. "Tartu Ülikooli teaduskoolis ei olnud mul väga head tuge ministeeriumist. Meie tegevusi nad rahastasid, kuid uute algatuste ja muutuste elluviimisel pidi ikkagi ise hakkama saama," tuletas Tamm meelde aegu teaduskooli juhina.
Ühe olulise tegevusena vastutab noorte- ja andepoliitika osakond formaalhariduse ja mitteformaalse õppe lõimimise eest. Selle üks eesmärk on äratada noortes huvi erinevate õppeainete vastu läbi huvitegevuse. Riin Tamme jaoks on oluline, et huviharidust ja -tegevust võetakse arvesse ka üldhariduses. Siis ei peaks noored seda nii-öelda topelt tegema. Tamm soovib, et kunagi tulevikus leiaks Eestist ainult kõrgel tasemel huviharidust. "Kui laps läheb huviringi, siis temaga peavad tegelema kvaliteetsed õpetajad ja noorsootöötajad. Huvitegevuses peab kõik olema heal tasemel," avas ta oma mõtet.
Tamm on tegelenud teaduse populariseerimisega aastakümneid: käinud noortele tutvustamas oma tööd ja teadlase elu köögipoolt. Teaduse populariseerimisega tegelema just seetõttu, et anda inspiratsiooni neile, kellel seisavad veel eluvalikud ees.
Noored vajavad tuge ja hoogu õiges suunas liikumiseks
Riin Tamm toob välja kolm väga olulist tahku, kuidas ta noori aidata soovib. Esimese punktina tõi ta välja ettevõtlikkuse toetamise ja hoo andmise olulisuse. Tamm rõhutas, et noorte anded peavad olema arendatud. Ta peab oluliseks seda, et noored ise sooviksid huvitegevusega tegeleda. Lisaks tuleb seista selle eest, et noored ja nendega tegelevad huvikoolide õpetajad, noorsootöötajad oleks väärtustatud ja õiglaselt tasustatud.
Teisena tõi Tamm välja noorte kodanikuaktiivsuse, näiteks osalemise noortevolikogudes või -ühendustes. Noored peavad tundma ja nägema, et nende hääl loeb ja neid võetakse kuulda. "Samuti on üks suur eesmärk tegeleda selliste noortega, kellel ei ole head tugivõrgustikku ehk nad on tõrjutud, tõrjutusriskis või maadlevad probleemidega," lisas ta.
Ministeeriumis on plaanis luua ühtse keskhariduse kontseptsioon, mis tähendab seda, et noortel on koolis rohkem valikuvõimalusi. Tamme arvates ei ole noortel koolis piisavalt tuge, mis suunaks neid õigeid karjäärivalikuid tegema. Näiteks toob ta välja, kuidas loodusteadus ei ole noorte seas nii populaarne just seetõttu, et sellest teemast ei osata koolides piisavalt põnevalt rääkida ning neis huvi tekitada. Enne kui noored ülikooli tõttavad, ei tea nad täpselt, mis neid seal ees võib oodata.
Samuti soovib teadlane murda müüti, et kutsekool on nendele, kes ülikooli sisse ei saa. "Ka kuldmedalist võib tegelikult ju minna kutsekooli, kui ta leiab oma südamelähedase eriala." Üks suur miinus on Tamme sõnul ka see, et kooli ja õpetajaid hinnatakse selle järgi, mitu last on kuskil olümpiaadil käinud. See viib lõpuks selleni, et laps on suure koormusega lihtsalt ribadeks tõmmatud.
Üks probleem ühiskonnas on see, et tüdrukute osakaal teaduses ja loodusainete/tehnoloogia huviringides on võrreldes poistega üsna väike. "Rakett 69" saatesse otsime ka ikkagi tikutulega neid teadushuvilisi tüdrukuid taga," muljetas teadlane. Tema sõnul tunnevad tüdrukud ennast ebakindlalt, kui nad on koos poistega huviringides, sest neile ei anta võimalust end tõestada. Tüdrukud ei saa sealt sellist eduelamust nagu poisid. Positiivse näitena olukorra leevendamisest tõi Tamm välja Taavi Kotka loodud HK Unicorn Squad tehnoloogiakooli, kus on ruumi ainult tüdrukutele. Tema sõnul on projekt aidanud kasvatada tütarlastes suuremat huvi teaduse vastu.
Riin Tamme sõnul on selline sooline lõhe olemas ka ülikoolis – teaduses on mehi ikka rohkem kui naisi. Ta loodab, et uued noored inimesed, kes teadusesse tulevad, on stereotüüpidest vabamad. "Minu üks eesmärk teaduse populariseerimisega oli näidata seda, et ka noored naisterahvad võivad teadust teha ja olla väga nutikad," meenutas naine.
Keegi ei tohiks eriala valikuid langetada selle põhjal, mida vanemad, sõbrad või õpetajad ütlevad. Tamme arvates oleme veel üsna kaugel noortekesksest lähenemisest. Tema suur unistus on see, et noor oleks omaenda valikute keskpunktis. "Tuleb teha seda, mis teeb sind õnnelikuks, ükskõik, mis asi see ka siis on ja mis teised sellest arvavad," innustas Tamm langetama valikut mõeldes vaid iseendale.
Toimetaja: Sandra Saar