Maailm põleb. Kerime ja kerime ja kerime ekraanil mööda pommiplahvatustest ja tulistamistest ja karjumisest ja süüdistamisest, rääkimata kliimast ja isegi majandusest. Kõik on halvasti ja kõik me oleme masenduses. Ärka ja keri. Heida pikali ja keri. Õudusunenäo helendav ristkülik hõõgab nägudele viletsust igal päeval ja igal ööl.

Nende mõtetega juhatas sisse oma väikese, kuid olulise muutuse protsessi ameeriklanna Emily Gorcenski. Hariduselt matemaatikust ja eduka karjääriga andmeanalüütikust võiks arvata, et inimene elab tavalisematest veebisõltlastest vaimselt rikkamat elu. Ent temasugunegi intellektuaal on hädas hüpnootiliselt ekraanilt voogavas infolaavas põleva elu päästmisega.

Emily rutiin on paljudele tuttav. Ta ärkab ja vaatab telefoni. Lõputus sotsiaalmeedia, kirjade, sporditulemuste ja muu allakäiguspiraalis kaob hoomamatult tunde. Ta otsustas kaotatud tunnid kokku lugeda. Tulemus oli halb. Tõdemus äratas küsima, kas ta raiskab oma elu jamale, mida ta ei suuda kontrollida ja millega pole midagi võimalik ette võtta? Ajutise karskuse episoodi toimekuses hankis ta nutitelefoni hoidja, mille saab kinnitada seinale ja paigutas selle esikusse. Hakkas kehtima uus kord "magamistoas telefoni pole".

Lihtsa lahendusega kaasnes mitu hüve. Juhul kui keegi helistas, kostus see ka esikust. Sama kordus äratuskella puhul. Nüüd pidi ta aga helina vaigistamiseks voodist püsti tõusma. Ühtlasi põlesid sel viisil ära teatud sillad, mis ei lasknud enam voodisse tagasi minna ja suunasid oma päeva alustama. Emily ei pea end sotsiopaatiliseks rügaja tüübiks, kes ületab takistusi tahtejõuga. Ta lihtsalt võttis tagasi aja, millega tõi ellu rõõmu, uudishimu ja lohutust.

Võtmetegevuseks osutus lugemine. Ta tõuseb voodist ja loeb raamatuid. Kannab neid kaasas hommikuses rongis ja loeb enne magamaminekut. Ta väidab, et leidis üles elust kaduma läinud osa. Selle tulemusel tunneb ta end intellektuaalselt palju rohkem stimuleerituna. Erinevalt ekraanimeediast sisaldavad raamatud nüansse. Need pakuvad tarkust. Samas kui sotsiaalmeedia serveerib karjumist ja keeruliste probleemide patroneerival ja räpasel viisil lamedaks pressimist.

Üllatusena avastas ta uuel teekonnal veel midagi – maailm polegi peaaegu maha põlemas. Vähendamata kellegi kannatusi ja kohutavate sõdade traagikat, leidub ekraanivälises maailmas häid inimesi palju rohkem kui halbu. Oleme paremad, olles õppijad ja kuulajad, märgib loo autor, kes luges lühikese ajaga 40 raamatut. Gorcenski tõdes, et võttes vastutuse enda rõõmu üle, ootab see meid alati, kui vaid otsustatakse selle kasuks.

Emily lugu võib kedagi ahistada. Pelk mõte loobuda ekraani kerimisest saadavast meeleheast ja asendada see raamatute lugemise vaevaga, põhjustab ärevust ja suurendab vaimse trauma riski. See on ju iseenesest hea, sest tänu vapratele ekraanisõduritele tagab tähelepanumajandus veebiteenuste rahastamise.

Näiteks kui see oleks Google võimuses, keelaks firma telefoni-seinahoidjad ära. Vähemalt ei lubaks ta neid paigutada väljapoole magamistuba. Reklaamivaatajateta satub ju ohtu veebiteenuste majandamine. Hiljuti asus Google senisest tõsisemalt võitlema nende Youtube'i vaatajatega, kes kasutavad reklaame filtreerivaid digitaalseid tööriistu. Videokanal hoiatab vaatajaid, et reklaamide blokeerimine on vastuolus teenuse kasutustingimustega ja nõuab reklaamide vaatamist või üleminekut tasulisele teenusele.

Iseenesest on tegu arusaadava sooviga. Miks mitte maksta, kui pakutav sisu läheneks vaid Emily avastatud raamatute maailma kvaliteedile. Pealegi on tasulise teenuse kasutajad sunnitud ikkagi vaatama video loonud tegelase sponsorite reklaame. Youtube'i reklaamide kvaliteet on madal, aga sage. Kuis digitaalset müra püütakse filtreerida, keskenduvadki reklaamijad odavusele ja kvantiteedile. Teisalt on kanali sisu elusuretavalt nutune kvaliteet vastavuses külastajate valikutega, kellest enamuse moodustavad tasuta vaatajad.

Tegemist on omapärase tasakaaluga, milles viimased tulevad vaatama teadmises, et kohtuvad suure hulga müraga, ent suutes vältida täiendava reklaami prügi, on teenus talutav.

Seni küll kõigile ebarahuldavat, kuid tasakaaluseisu kõigutav värske katse toob esile, kui suurt mõjuvõimu Google omab. Osaliselt on põhjus konkurentsi puudumises. Õigemini, olemasolev uus meedia konkureerib sarnases ärimudelis, mille tõttu võisteldakse selles, kes jõuab esimesena kõige madalamasse punkti.

Sisuga töötamise asemel püüab firma määrata, mida vaataja oma arvutiga tohib teha ja kuidas võib tasuta pakutavat infot tarbida. Emilyle sarnanevaid inimesi on vähe ja individuaalselt avastatud lugemislembus sotsiaalmeediat ei muuda. Samas ei ulatu Google'i mõju nii kaugele, et normeerida elusuretavalt reklaamide ja infoprahi keskelt pärlite otsimise asemel lugeda head raamatut.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".