Varasema töökogemuse ja kõrgkoolis omandatud kahe erialaga noor austraallanna uskus, et töö leidmine ei tohiks olla kuigi raske. Poolteist aastat hiljem ja 350 tulemusetu sooviavalduse võrra kogenenumana kohtus ta lõpuks õnnega ja ta kutsuti tööle. Neius polnud midagi erilist, mis põhjustanuks või õigustanuks eos konkurentsist väljalangemise. Töö küsija enda normaalsust kinnitab pääsemine paljudest algvoorudest intervjueerimise etappi.

Kui midagi oli ebanormaalset ehk tavapärasest eristuvat, oli intervjuude korraldus veebikeskkonnas. Mitte, et veebis suhtlemises oleks midagi uut. Ebaharilik oli inimest vestluspartneri puudumine. Ühe käe sõrmedel loetavad juhud kõrvale jättes toimusid usutelud võimaliku töötajaga ekraanil kulgeva tekstipõhise vestluse vormis. Austraalias on avalik saladus, et tulevase töötaja valiku üle teevad otsuseid tehisintellektil rajanevad värbamisteenused.

Tegu on mõneti arusaadava ja iseennast taastootva protsessiga. Suur osa kandidaatidest sõelutakse tehisintellekti poolt kohe välja. Seetõttu on olemas arvukas ja aktiivselt tööd otsivate kandidaatide parv. Tehisliku sõela tõttu saadavad nad välja nii suure koguse taotlusi, et tööandjad on sunnitud taotluste uputuses kasutama värbamisteenuste abi. Teenus on populaarne ja ilmselt värbab ka ise pidevalt töötajaid, sest Austraalias on tekkinud lühikese ajaga sadu tehisintellektil põhinevaid värbamistööd pakkuvaid ettevõtteid.

Kandidaatides tekitab uudne protsess märgatavat stressi ja kahtluseid oma võimetes. Inimesega vesteldes saadakse oma sobivuse ja intervjuu õnnestumise kohta nii otsest kui ka kaudset tagasisidet. Kohaotsija võib vestluskaaslase käest küsida küsimusi ja isegi kõigile vastuseid saamata on tal võimalus lugeda midagi välja sõnatust kommunikatsioonist. Tehisintellektiga kulgeb suhtlus ühes suunas. Nad ei saa vihjeid, mis oli hästi või halvasti. Jäädes päevadeks ootama tulemust, urgitseb hinge ebakindlus, mis pahatihti päädib kõhklusi kinnitava külma äraütlemisega.

Omaette probleem on kandidaadi poolt veebimaailma jäetud jalajälgedel. Sotsiaalmeedia postitustel ja inimeste vahelistel seostel, mille traalimisest on kujunenud värbamise protsessi loomulik osa. Nüüd aga kasutatakse selleks inimesega võrreldes ebaloomulikult tõhusa tehisintellekti abi. Paraku puuduvad masinavärgil nüansse või naljategemist eristavad inimestele omased väärtusarusaamad.

Lisaks sõltuvad tehisintellekti teadmised õppimismaterjalist. Austraalias ja mujalgi maailmas koguneb näiteid ühekülgse või kallutatud lähteandmete ning pelgalt faktipõhiselt tehislike otsustustega kaasnevatest tõsistest vigadest. Neist osa on kohatud või ebaõiglased uuritava subjekti suhtes. Teised on otseselt kahjulikud näiteks tööandjale, kes jääb vale hinnangu tõttu ilma pädevast kandidaadist.

Värbamisteenustes tehisintellekti kasutamist seadused ei reguleeri. See loob ebasümmeetrilise õigusliku olukorra, sest töövõtja ei tohi ilmselt kehtivate seaduste põhjal lasta tehisintellektil enda eest küsitlustele vastata, kuna seda võidakse pidada petmiseks. Vastupidine olukord on reguleerimata. Sestap oleks ilmselt hea, kui kandidaadid omaksid varuks ka juriidilist haridust.

Seejuures poleks seda jällegi hea CV-sse märkida, sest valdkonda ootab töökohtade koondamine. Juba paar aastat tagasi koostas Ühendkuningriigi juriste koondav esinduskogu Law Society aastateks 2020–2030 eriala tööhõivet käsitleva raporti. Neis tõdetakse, et alates 2016. aasta tipphetkest on Ühendkuningriigi õigussektoris tööhõive jätkuvalt langenud.

Keegi ei tea, milliseid tööoskusi vajatakse järgmise 10–15 aasta jooksul ja ekspertide arvates pole 85 protsenti 2030. aasta töökontseptsioonidest veel olemas. Muu hulgas ennustati seoses tehisintellekti võimaliku kasutuselevõtuga juriidilisi teadmisi nõudvate töökohtade metsikut vähenemist. Olgu meenutatud, et raporti koostamise ajal ei teadnud keegi advokatuuri eksameid sooritavatest ChatGPT-st ja teistest analoogsetest tekstilist sisu loovatest mudelitest.

Nimetatud kogemuse võrra targem BBC võttis teema uuesti üles, tõdedes sissejuhatuseks, et kui kohus peaks otsustama, kas õigusalasse lubada tehisintellekti või mitte, sünniks patiseis. Õiglase otsuse jaoks võimalikult tervikliku argumentatsiooni koostamiseks oleks tehisintellekt igati kasulik. Samas ähvardab see pikkade traditsioonidega ja olulise poliitilise mõjuga valdkonda. Näiteks võib luua see seaduse, et tehisintellektile toetuv värbamisteenus peab lubama kõikidele juristidele korraliku sissetulekuga tööd.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".