Kaubamärk Cisco seostub peamiselt võrguriistvaraga, teenindades enamikele inimestele nähtamatut osa internetist ja ettevõtete arvutivõrkudest. Firma käes on umbes 40 protsenti võrguseadmete turust. Lähima konkurendi Huawei vastav näitaja on 10 protsenti. Praeguseks on 160 riigis tegutseva firma palgal üle 70 000 töötaja.

Aastal 1984 loodud ettevõtte käivitav jõud oli armastus. Stanfordi Ülikoolis töötanud abielupaar Leonard Bosack ja Sandy Lerner soovisid suhelda elektronposti vahendusel. Toonane tehnoloogia oli aga killustunud mitmete omavahel kokkusobimatute tehniliste lahenduste ja protokollide vahel.

Suhtlusvajaduse lahendamiseks valmistasid nad erinevaid tehnilisi platvorme ühendava ruuteri. Paar aastat hiljem valmis esimene müügiks tehtud ruuter. Sealt edasi neli aastat ja Ciscost sai börsifirma. Suurte rahadega kaasnesid suured pinged ja asutaja Leonard Bosack vallandati. Seepeale pani lahkumisavalduse lauale ka Sandy Lerner.

Ühest küljest võiks Cisco jätkata olemasoleva rahaveski käitamist ja poleerimist. Internet ega arvutivõrgud ju veel kuhugi ei kao. Teisalt seostatakse kätte jõudnud ajastut transformatsiooniga, mida viimati kohati 18. sajandil alanud tööstusrevolutsiooni tulemusel ja enne seda umbes 12 000 aasta eest põllumajanduse revolutsiooni ajal. Mõlemal juhul muutus senise töö sisu ja vorm, ühiskonnakorraldus, majandus ja poliitika.

Küsimusele, kas me ikka oleme tunnistamas sedavõrd ainulaadset eluolu ümberkorraldust, ei pea otsima vastust omavahelistest vaidlustest. Meenub endise optsioonidega kaupleja, tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika haridusega Nassim Nicholas Talebi raamat "Skin in the game" ehk kui sul pole oma nahk mängus, võid arvata mida tahes. Niisama jutustamise asemel võiksid arvamuse kinnituseks panna lauale kopsaka summa oma teenitud raha ja su arvamus muutub tõsisemalt võetavaks. See ei kindlusta arvamuse õigust, kuid lisab sellele läbimõtlemisega kaasnevat kaalu.

Sel moel saamegi teada, et Cisco usub olulisse väärtussüsteemide muutusesse. Firma pani uut moodi tuleviku usu väljendusena lauale rekordilise summa, mille eest võiks osta nii mõnegi riigi. Arvutivõrkude tehnilise selgroo ehitamisega rikkaks saanud ettevõte sõlmis aktsiahinnast pea kolmandiku võrra kõrgema pakkumise ehk 28 miljardit dollari suuruse tehingu tehisintellekti ja andmeanalüüsiga tegeleva ettevõtte Splunk omandamiseks.

Pressiteates märgitakse, kuidas kõikjal maailmas kasvab koos tehisintellekti tööriistade kasutamisega missioonikriitiliste andmete väärtus. Sellega seoses saavutavad uue taseme mõtteline ohupindala ja keerukuse määr. Kuis nende haldamine ületab kiiresti organisatsioonide võimeid, näeb Cisco turul avanemas erakordseid võimalusi. Vähemalt õigustab seda oletust tehingu suurus.

Selle koha peal võiks küsida, millist tulevikku nägi ette Elon Musk, makstes Twitteri eest 44 miljardit dollarit, või Microsoft, pakkudes mänguvalmistaja Activision Blizzardi eest 69 miljardit dollarit. Cisco uues äristrateegias rakendatakse tehisintellekti, et tuvastada andmete kasutamisega seotud anomaaliaid ja suuta neile kiiremini reageerida. Elame-näeme! Cisco usku kajastab rekordiline summa, aga tulevik on kiuslik.

Juhtunust võib leida järgmise suundumuse märke. Suurte keelemudelite hõivatud uudisvoos võib siin-seal kohata halvustavat kommentaari, et tegemist on kõigest silpe ja sõnu ennustava statistiliste mudelitega. Neil tööriistadel puuduvat elukorraldust ümberpöörav mõjukus. Cisco ja Splunk rakendavad tehisintellekti tööriistu suurandmete maailmas kuritegelike ja ohtlike olukordade kontrollimiseks. Nende tehisaru uurib teistsuguseid mustreid.

Maailmas toimetavad inimesed on osalised arvukates tegevuste ja andmeühikute seoste mustrites. Näiteks õpetatakse Totota uurimisinstituudis robotitele hommikueine valmistamist. Sadu tunde nõudva programmeerimise ja veaparanduse ringprotsesside asemel ühendati seadmed tehisintellektimudeliga, mis õppis inimeste pealt näiteks omleti valmistamist.

Iseenesest tühisena näiv ettevõtmine osutab seni esiplaanil olnud suurte keelemudelite kõrval järgmise tegevussuunana suurtele käitumismudelitele. Tehisintellekt asub maailmas leiduvate tekstide asemel jälgima maailmas toimetavaid inimesi. Järgmise silbi või sõna asemel õpib masin aimama inimese järgmisi samme, kuni oskab korrata kõiki tema erialaseid või argiseid tegevusi. Omleti valmistamine tundub ju ohutu, kuni see on vaid väike osa roboti inimest matkivast ampluaast.

Keda taoline areng häirib, teadku, et vastupanuvõitluseks pole eriti enam aega, sest neid süsteeme asub kaitsma Cisco.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".