X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Haridustehnoloog tehisintellektist: tagasiteed enam pole

Foto: Andrea De Santis/Unsplash

Kõigest ühe aastaga on tunginud tehisintellekt jõuliselt kooliellu. Kuna õpilased seda kasutavad, ei jää muud üle ka õpetajatel, kes peavad muutuva maailmaga kohanema.

"Kool ei saa eitada tehisintellekti olemasolu, vaid peab õppima seda eetiliselt kasutama," julgustas Tartu Miina Härma Gümnaasiumi haridustehnoloog ja klassiõpetaja Triinu Pihus. 

Võrreldes eelmise sügisega on Pihuse sõnul tehisintellekti teemad koolis oluliselt rohkem päevakorras. Näiteks on Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilastest suur osa teinud tutvust juturoboti ChatGPT-ga ja kasutab koolitöös tehisaju tööriistadega veebidisaini platvormi Canva.

Õpetajana võtab Pihus oma töös tehisintellekti appi kujundamisel, tekstitöötlusel ja tõlkimisel. "Näiteks hindamismudelite koostamine on minu meelest õpetajatele üks väga tore võimalus, kus tekstiroboti abi küsida," tõdes Pihus. 

Mitmekülgsed tehisintellekti kasutamise võimalused loovad vajaduse üheselt mõistetavate reeglite järele. Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpetajaskond lõi selleks akadeemilise aususe juhend, mis muu hulgas reguleerib ka tehisintellekti kasutamist koolis. 

Millisel juhul on tehisintellekti kasutamine koolis lubatud, millisel mitte? 

Kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust nõudvate ülesannete puhul lubab kool  õpilastel tehisintellekti kasutada. Pihus tõi näitena ülesanded, mille õpetajad on loonud eesmärgiga panna õpilased tekstiroboti abil allikaid ja fakte kontrollima. Peale selle saab õpilane tekstirobotilt küsida kontrollküsimusi, et kontrolltööks korrata. 

Tehisaru kasutamist piiravad õpetajad  aga ülesannete puhul, mis eeldavad originaalsete mõtete esitamist. "Meie peamine soovitus õpilastele on, et kui oled kasutanud tehisintellekti abi mõnes töös, artiklis või projektis, siis tuleb kindlasti sellele viidata," lausus Pihus.

Õpetajal on keeruline aru saada, kas töö tegemisel on kasutatud tehisintellekti, sest selle tarbeks loodud rakendused pole usaldusväärsed. Enamasti on õpetaja see, kellel on õpilaste võimetest ülevaade ja tehisaru kasutamist kahtlustama hakkab. "Tekstirobot toodab keelt ikkagi algoritmide abil. See ei võta valmis teksti kuskilt internetist, mida saaks kontrollida," nentis Pihus.

Parempoolse pildi Triinu Pihusest tegi tehisintellekt. Autor/allikas: Erakogu

Kuidas maandada õpetajate hirme seoses tehisintellektiga?

Haridustehnoloogina on Pihus õpetajatele korraldanud vestlusringe ja lühikesi koolitusi. Kõige olulisem on tema sõnul selgitada õpetajatele tehisintellekti maailma võimalusi ja piiranguid. Näiteks rääkida sellest, kuidas keelerobot töötab või õpetajana seda ära kasutada. 

Pihuse soovitus õpetajatele on katsetada suhtlust näiteks ChatGPT või Bing Chatiga. "Mida rohkem meie õpetajatena teame, kuidas tehisaju rakendused, süsteemid, programmid töötavad, seda rohkem kaob ära hirmu ning saame õpilasi teadlikumalt õpetada ja suunata seda eetiliselt kasutama," julgustas ta kolleege.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Tartu Ülikooli magistrandid Marie-Johanna Kippar, Annely Kasela, Anete Sammler ja Greta Perolainen.

Toimetaja: Sandra Saar

Allikas: Raadio 2 "Piltlikult öeldes"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: