Kooli algusega seoses leidis aset hüpe ChatGPT kasutusaktiivsuses. Nähtusel on mitmeid alternatiivseid selgitusi. Kõik pole sama mõju ega usutavusega ning kõik ei asu lihtsal hea ja halva teljel. Nii õppija kui ka õpetaja koolitöid lahendada oskava teenuse looja OpenAI esitas koolialgusega seoses pedagoogidele näpunäiteid õppetöös uue tööriista kasutamiseks.

Samas kinnitasid nad ametlikult suvel kaudsemalt kostnud sõnumit, et tehisintellekti koostatud teksti tuvastamiseks tööriistad ei tööta. Masin ei suuda õpilaste huve riivamata vajalikul usalduse tasemel tuvastada, kas kirjatöö on inimese või mitteinimese koostatud. Tehisintellekti koostatud tekstid pole midagi erilist, märgitakse põhjenduses. Teade jätkub sõnadega, et seetõttu ongi seda inimese loodavast pea võimatu eristada.

Täiendavalt palutakse õpetajatel arvestada, et erinevalt ebakindlate teadmistega õpilase suhteliselt ebalevast olekust ja eneseväljendusest tegutseb tehisintellekt alati enesekindlalt ja jätab mulje veendunud õpetlasest. Seda isegi siis kui vastus on täielik väljamõeldis.

Inimesed eksivad võrdsustades õpetamist õppimisega. Kooli kuvandiks on kujunenud õpetamise keskkond. Õpetamine ja õppimine on sügavalt erinevad nähtused. Teatud režiimi tingimustes võib õpetamine olla tulemuslik.

Pea kõik olulised teadmised on hangitud aga õppimise tulemusel. Sellest olulisem osa omandatakse pärast kooli töökohal ja elus laiemalt. Õppimine kui teabe vastuvõtmine ja aktiivse mõttetöö ehk teadvustamisega varasemate arusaamadega ühendamine rajaneb huvil, sisemisel motivatsioonil, keskkonnal, kaaslastel jne. Ähvarduste ja halbade hinnete mõju on piiratud.

Võimalik, et pea kogu inimese loomingut lugenud, kättesaadav ja väsimatu tehisintellekt, aitab kallutada teadmiste omandamise tasakaalu õppimise kasuks. ChatGPT ja selle laadsete teenuste kasutamise piirangud ning kasutamise järelevalve viitavad vanamoodsalt vabriku töölisi õpetava kooli aatele. Miks peaks tehisintellekti kasutamist häbenema? Õppija peaks kujunema ise peamiseks isikliku edu hindajaks. Ilmselt ei asu muutuste võti koolisüsteemis, vaid ühiskondlikes protsessides laiemalt.

Huvitava paralleeli pakub poliitiliste reklaamide maailm. Lähenemas on ajaloo kõige ebatavalisemad USA presidendi valimised. Valijaid on tükk aega valedega harjutatud. Nagu tõdes poole sajandi eest Hanna Arendt, "Jätkuv ja kõikehaarav valede tõe pähe esitamine ei tähenda, et valet võetakse nüüd tõe pähe ja tõde põlastatakse valeks, vaid laastatakse mõistust, millega tegelikus maailmas orienteerume".

Uued tehisintellekti tööriistad ennustavad valedest tiinet poliitilist ajajärku kõikjal maailmas. Oma arvates vaba mõtlemisega kodanikke mõjutatakse uskumatu sisuga ent "Oma silm ei peta" kvaliteeditunnusega poliitiliste provokatsioonidega.

Ohtu ette nähes teatas oluline teabelevitaja Google, et teenus asub poliitilise sisuga materjalide puhul nõudma eraldis märgist, kui nende loomiseks kaasati tehisintellekti. Põhimõttes ollakse kindlad, teostuse detailides usutakse novembriks jõudvat metoodilise küpsuseni. Võimalik, et Google'i eeskuju järgivad ka Facebook, Youtube, see, mis on alles Twiterist, ja ülejäänud ühismeedia kanalid. Seni peetakse sünteetilise libasisuga poliitilise infoga varjatud lahinguid.

Kui OpenAI tekstituvastamise fiaskost midagi õppida, pole senine filtreerimine lahendus. Nüüd püütakse osa vastutusest siirdada materjali esmaesitajale. Lähenemise edukuse suhtes on optimistliku hinnangu andmine ennatlik.

Koolitööde ja poliitiliste teadaannete kõrval testib tehislikku päritoluga looming uusi norme ka visuaalse kunsti sektoris. Visuaalset sisu loovate tehisintellekti rakenduste leviku tõttu ennustatakse märgatavat ohtu praeguseni sama sisu palgatööna pakkuvatele inimestele.

Enesekaitse reaktsioonina süüdistatakse vastavate teenuste loojaid kunstnike ja fotograafide tööde pealt loata õppimises. See toob vaid esile, kui palju tõhusam on õppimine võrreldes õpetamisega. Igatahes pannakse pilte genereerivatele teenustele pahaks, kui siin-seal kuvandub konkreetse autori eeskuju, tehnilise teostuse või visuaalsete elementide loata laenamisi.

Senine seadusruum pole kõiki nähtud arenguid ette näinud. Paistab, et olemasolevate seaduste uudsed tõlgendamised ei veni piisavalt palju, tagamaks piisava õiguse ja õigluse ühele või teisele osapoolele. Seaduste uuendamine on pikk protsess. Ajakulu üks põhjus seisneb huvipoolte katsetes mõjutada seaduste sõnastust.Segaduse periood mõjub aga ärile halvasti, kui klient ei tea, kas pärast pildi tellimist ja kasutamist ähvardab teda kulukas kohtuprotsess.

Microsoft otsustas võtta igal juhul tule enda peale ja lubab nende tehisintellekti toodete ostjaid kaitsta, kui neid peaks süüdistatama autoriõiguste rikkumises. Huvitav, kas OpenAI võiks asuda kaitsma õpilasi ning üliõpilasi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".