Kohvist saab betooni
Tass kohvi on meeldiv hommikujook, kuid kohvist jääb ikka järele ka paras ports kohvipaksu, jahvatatud ube, millest maitse-, -aroomi ja virgutusained on välja tõmmatud.
Mõnedki aiapidajad kasutavad kohvipaksu väetisena, Austraalia teadlased on nüüd aga välja tulnud kohvipaksu kasutusnipiga, mis võib pakkuda huvi ka ehitustööstusele.
Rajeev Roychand ja ta kolleegid Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist kirjutavad ajakirjas Journal of Cleaner Production, kuidas kohvijääke saab kasutada betooni valmistamisel.
Teadlaste katsed näitasid, et kui asendada umbes 15 protsenti betooni koostisse minevast liivast kohvipaksu kuumutamisel tekkiva biosöega, siis tuleb betoon ligi 30 protsenti tugevam kui tavaline betoon.
Kohvipaksu betoonipanek annab plusspunkte ka kliimapoliitikas, sest kui prügimäel, kompostikastis või looduskeskkonnas laguneb vähem kohvipaksu, jääb õhku lekkimata hulk kasvuhoonegaase — süsinikdioksiidi ja metaani.
Vähenev liivatarvitus aitab säästa kauneid looduslikke jõesänge ja jõekaldaid, kust liiva tihtipeale ammutatakse. Ka betoon püsib paremini koos ja selle eluiga pikeneb.
Keskkonnasõbralikust ja tugevast betoonist ehitatud hoones maitseb küllap kohvki pisut paremini kui tavalises betoonhoones.
