Solar Orbiter leidis päikesetuule võimaliku allika
Päikese ümber tiirutav Euroopa-Ameerika kosmoseaparaat Solar Orbiter on saanud pildile Päikese atmosfääri ülakihis kobrutavad pisikesed plasmajoad.
Joad on lühiealised, kestavad paarkümmend sekundit kuni umbes poolteist minutit, ja paiskavad miljonikraadist plasmat edasi kiirusega umbes sada kilomeetrit sekundis. Plasma on laetud osakestest koosnev kuum aine.
Just sellisest ainest koosneb põhimõtteliselt ka päikesetuul, Päikeselt tulvav laetud osakeste voog, mis jõuab ka Maani ja teiste planeetideni välja, pannes muu hulgas sädelema virmalisi.
Teadlased peavad nüüd võimalikuks, et avastatud plasmajoad võivadki endast kujutada päikesetuule kauaotsitud allikat.
Vaatlusandmed tootis Solar Orbiteri pardal asuv kaugultraviolettkiirguse teleskoop. Väikesed joad õnnestus tuvastada tänu teleskoobi abil tehtud piltide enneolematule teravusele.
Solar Orbiter suunas teleskoobi Päikese lõunapooluse lähedal asuvale niinimetatud krooniaugule, piirkonnale, kus Päikese pinnast väljuvad magnetväljajõujooned ei pöördu kohe Päikesesse tagasi, vaid sirutuvad kaugele kosmosse.
Just krooniaukudest on seniste teadmiste järgi kahtlustatud päikesetuult tulevat. Krooniks nimetatakse teatavasti aga Päikese atmosfääri välisosa, mida võime päikesevarjutuse ajal Maaltki hästi vaadelda.
Solar Orbiter tiirleb praegu enam-vähem Päikese ekvaatori kohal, mistõttu paistab lõunapooluse piirkond talle üsna vildaka nurga all.
Mõne aasta pärast, kui orbiiti on muudetud, saab jugadepiirkonda vaadelda ka mugavamas vaates. Võib-olla selgub siis ka uusi üksikasju.
Praegustest üksikasjadest kirjutavad Lakshmi Pradeep Chitta Saksamaalt Göttingenist Max Plancki Päikesesüsteemi uuringute instituudist ja ta kolleegid ajakirjas Science.
