Tartu Ülikooli farmakognoosia nooremlektori Janne Sepa sõnul on huvi ravimtaimede vastu kasvanud ka noorte seas.

"Iga kümne käsimüügiravimi karbi kohta, mida Eesti inimesed ostavad, ostavad nad ka ühe karbi ravimtaime või ravimtaimedrooge," ütles Sepp.

Mariann Tampuu hakkas ravimtaimi korjama enda tervise parandamiseks. Nüüdseks on tal kogemust 15 aasta jagu.

"Üheksavägine on väga hea köharohi, angervaks on looduslik aspiriin, naistepuna on rahustav, annab hea une ja nii edasi, neid on palju," loetles ta.

Kuigi teeääred on värvilisi ravimtaimi täis, siis tegelikult tee äärest neid korjata ei tohiks.

"Vaadake taimele lihtsalt peale. Kui ta on tolmune, on mõned putukad sealt üle käinud, ta on katkine, närtsinud ja kui teil on tunne, et ma ei sooviks süüa sellist taime, ärge siis korjake seda ka. Kasvukoht võiks ideaalis olla umbes kilomeeter eemal suurematest teedest ja tööstustest," selgitas Sepp.

Ta rääkis, et ravimtaimi on kõige parem korjata hommikul kella kümne ja 11.30 vahel, kui kaste on juba ära kuivanud, kuid päeva kõige päikeselisem aeg veel käes pole.

"Väga paljud taimed sisaldavad eeterlikku õli ja päike paneb taimed justkui higistama. Ja taim higistabki nii, et tema eeterlikud õlid tulevad välja, aga need eeterlikud õlid on just tihti need, mis ravitoimet kannavad," rääkis Sepp.

Nii nagu teistel ravimitel, on ka ravimtaimedel kõrvaltoimed, mis tuleks enne taimede kasutamist üle vaadata. Kes aga endale sobivad ravimtaimed on leidnud, siis korjamise tipphetk on käes, kuid pikalt see ei kesta.

"Me just vaatasime, et kui jälle on kuiv, siis võib-olla nädal ja kõik," tõdes Tampuu.