Mitme maa teadlased eesotsas Serge Planes'iga Prantsusmaalt Sorbonne'i Ülikoolist, kes seilasid kaks aastat teaduspurjeka Tara pardal Vaikse ookeani vetel ja võtsid proove sealsetelt korallrahudelt, on nüüd proovides sisaldunud mikroobi-DNA läbi uurinud ja avaldanud tulemused ajakirjas Nature Communications.

Proovid sisaldasid umbes kolme miljardit geenijärjestust, mis olid pärit korallrahude piirkonnas elanud bakteritelt ja arhedelt. Analüüs näitas, et erisuguseid bakteri- ja arheliike elab neis ökosüsteemides kokku umbes 2,8 miljonit.

Seda on umbes sama palju, aga võib-olla ka natuke rohkem, kui kogu maailmas on senistel hinnangutel arvatud bakteri- ja arheliike elavat. Nende niinimetatud eeltuumsete organismide liikide arvuks maailmas on nimelt pakutud vahemikku 2,2 miljonit kuni 4,3 miljonit.

Teadlased võtsid proove 99 kohast, 32 saare rannavetest, ja nüüd selgub, et mikroobide kooslus oli eri paigus ka üsna erisugune.

Teatud küsitavust lisab tulemustele siiski asjaolu, et bakteri- ja arheliikide piirid on võrreldes suuremate olendite nagu taimede ja loomade vaheliste liigipiiridega suhteliselt segased ja raskesti määratletavad.

Aga korallrahude mikrobioomirikkus on ikkagi suur ja see annab lootust, et need ökosüsteemid on keskkonnamuudatustele vastupidavamad kui seni kardetud: kui mõni bakteriliik ka kaob, siis leidub suure tõenäosusega teisi, kes selle ökoloogilised funktsioonid enda kanda võtavad.

Korallrahude loomne ja taimne elurikkus on tuntud juba ammu. Umbes kolmandik merelooma- ja -taimeliikidest elab just nimelt seal. Nüüd on senisest paremini teada, et ka mikroskoopiliste olendite mitmekesisus on neis paigus hiiglaslik.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.