Eesti teadlased aitavad luua kujumuutvaid kaevurroboteid
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased arendavad elusolenditest inspireeritud ja kujumuutvat kaevandusrobotit, mida saaks kasutada väikestes ning raskesti ligipääsetavates maardlates.
Tehnikaülikooli biorobootika keskuse vanemteaduri Asko Ristolaineni sõnul on rahvusvaheline projekt Robominers jõudmas lõpusirgele. "Tampere Ülikoolis on valmimas täismõõduline prototüüp, millega katsetatakse reaalselt robotikaevandamist," ütles projektis osalev Ristolainen ERR-ile.
"Robominers projektis uuritakse erinevaid kontseptsioone, mis võimaldaksid tulevikus robotite abil kaevandamisprotsesse automatiseerida. TalTechis oleme tegelenud väiksemõõduliste prototüüpide peal kaevandustes liikumise ja kaardistamise uurimisega," lisas Ristolainen.
Arendustöö lõpuks peaksid suutma robotid töötada osaliselt või täielikult üleujutatud kaevandustes, siseneda läbi puuraukude osade kaupa kaevandustesse ning võimelised ennast seal kokku panema.
Edasi liiguvad robotid hüdrauliliste tehislihaste abil. Kaevandusse jõudes pumpavad robotid mineraaliderikka muda maapinnale, kus eraldatakse maavarad. Lõpuks pumbatakse heitvesi kaevandusse tagasi, et vähendada kaevandamisest tingitud keskkonnamõjusid.
Kuna erinevaid lahendusi alles uuritakse, on Ristolaineni sõnul täiemahulisest automatiseerimisest siiski veel vara rääkida. "Küll aga võiksid mõned Robominers projekti raames valmivad arendused jõuda realiseerimiseni varem kaevandusprotsessides," märkis teadlane.
Kui kontseptsioon edukaks osutub, saab seda Ristolaineni hinnangul rakendada valikuliseks kaevandamiseks juba olemasolevates mahajäetud kaevandustes "Kuna Euroopa Liidus on palju kaevandusi, mis on praegu väikse maagirikkuse või madala tulususe tõttu töö lõpetanud, võiks automatiseeritud väiksemõõdulised kaevandusrobotid leida tulevikus oma nišši," lisas ta.
Robominers projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammi Horisont2020 vahenditest. Kontseptsioonide uurimiseks ja prototüübi valmistamiseks eraldati ligi 634 000 eurot. Projekti koordineerib Madridi Tehnikaülikool.