Ületarbimine on probleem, mis tekib siis, kui inimesed kasutavad rohkem ressursse ja tarbivad rohkem, kui on vajalik nende rahuloluks ja heaoluks. See on kompleksne probleem. Kuna maailma rahvastiku arv kasvab jätkuvalt, suureneb ka tarbimise maht. Näiteks tõuseb kodus kasutatava energia ja prügi maht ning meie sõltuvus autodest ja aina kuhjuvate asjade transport põhjustab lisaks kliimamuutusi.

Üks võimalus ületarbimist mõõta on arvutada, kui kiiresti üks riik tarbib ära ühe aasta jooksul saadaolevad loodusressursid. Eestis juhtus see 2023. aastal 14. märtsil ja üleilmselt juhtub sama tänavu juulis. Küll aga saadakse oma ressurssidega hakkama riikides, kus on palju inimesi, nagu Indias ja Mosambiigis. Seega ei ole ületarbimine kinni rahvaarvus, vaid elustiilis ja tarbimismustrites.

Individualistlik mõtteviis ja meie iha omada tähendab, et tarbides me justkui saame nautida oma isiklikku vabadust, väljendades seda läbi autode ja puhkusereiside. Selline mõtteviis õigustab meie soovi tarbida rohkem ja kiiremini.

Samas, kui ületarbimine põhjustab mitmeid negatiivseid mõjusid, nagu ressursside ammendumine, süsinikuheitmete suurenemine ja keskkonnareostus, mille tulemusena kannatavad nii inimesed kui ka loodus. See põhjustab elurikkuse kadu ja veelgi suuremat sotsiaalset ebavõrdsust. Selle näitena tarbivad miljard inimest 80 protsenti maailma ressurssidest.

Majanduskasvule orienteeritud majandusmudelid piiratud loodusressursside tingimuses ei saa kesta igavesti. Seega on meil aina olulisemaks muutumas alternatiivsed majandamise viisid, nagu ringmajandus või tasaareng. Need rõhutavad olulisi teemasid, näiteks läbimõeldud tarbimisotsuseid, prügi tekitamata jätmist ning ennekõike – vastupanu ühiskondlikule survele pidevalt tarbida.

Mõtle kasvõi enda elule kümme aastat tagasi, kui palju vähem sa siis tarbisid.

• Ületarbimise vähendamiseks on vaja muuta oma tarbimisharjumusi ja teha kestlikke valikuid. Alustada on lihtne, tuleb lihtsalt tarbimisest keelduda. Tee väikseid muudatusi oma käitumises ning õpi analüüsima oma tegelikke vajadusi. Nii on edaspidi juba lihtsam teha paremaid ja suuremaid valikuid.
• Mõtle näiteks sellisele igapäevasele asjale nagu lifti kasutamine. Kas sa teed seda harjumusest automaatselt? Aga suuna oma tähelepanu hoopis sellele, et lifti kasutamise asemel trepist käimisel on palju positiivseid külgi: vähe sellest, et sa ei tarbi elektrit, teed pai enda tervisele ning jätad taristu neile, kes seda päriselt vajavad.
• Mõtle, kas sul on tõesti vaja hapukoorehoidjat, munakeetjat ning ühekordseid niiskeid salvrätikuid? Või jooksulinti metsamajas või elektrihambaharja, mis sisaldab, võrreldes lihtsa bambusharjaga, akusid ja vajab elektrit ning on tehtud plastikust. Kas nende asjade kasutamise mugavus kaalub üles nende jalajälje?
• Tarbi teadlikult - vali vastupidavad, parandatavad ning eetiliselt toodetud kaubad. Eelista asjade parandamist või soeta need taaskasutusest. Kuid ole ettevaatlik rohepesu suhtes - kõik, mida reklaamitakse rohelisena, ei pruugi seda alati olla!
• Vali isikliku auto asemel ühistransport, sõidujagamine või jalgratas. Kasvõi mõnel päeval nädalas vaheta liha oma menüüs valgurikaste ubade vastu ning joo kraanivett. Inspiratsioonina muutuste tegemiseks saab kasutada näiteks põhjamaiseks peetud minimalismi ning meie oma nullkululise eluviisi eestvedajaid.
• Ja pea meeles - kõige keskkonnasõbralikum toode on see, mille jätad ostmata!

Kasutatud allikad:

Country Overshoot Days
Impact Day: TIPS & TRICKS | 25 ways to be more sustainable
ÜRO: Ensure sustainable consumption and production patterns
Euroopa Parlament: Ringmajanduse tähendus, vajalikkus ja kasulikkus
OurWorldinData: GDP per capita vs energy use
Biological Conservation: Smaller human populations are neither a necessary nor sufficient condition for biodiversity conservation
ReviseSociology: Overpopulation and Consumption
PhysOrg: EU consumers 'export' environment damage to Eastern neighbors
OxFam: Annual Reports
EcoNation: Population and Consumption