Töö kaasautor ja Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi märkis, et uuring põhineb juba varasemalt kogutud andmetel. "See on hea näide, kuidas ammu kogutud andmestikust teadlased leiavad ikka uusi uusi nüansse, mida uurida ja nagu tavaliselt teaduses ikka, head asjad küpsevad hästi kaua ja jõuavad siis ühel hetkel üldise avalikkuse ette," selgitas teadur.

Teadlasrühm võttis töös ette eelnevalt Euroopa eri linnades tehtud uuringud, kõrvutas neid linna keskkonnatingimustega ja lisas sinna juurde helihäiringud ehk tavalise liiklusmüra ja valgusreostuse ning vaatas, kuidas see linnustikku mõjutab. Sisulises mõttes on Mägi sõnul tegu lihtsa uuringuga. "Teisest küljest sellist teist hästi suurt ja ülevaatlikku sellega võrreldavat uuringut ma ei tea, et oleks tehtud" sõnas teadur. Kokku vaatasid teadlased 127 linnuliiki üle Euroopa ja peaaegu 1400 loenduspunktis kogutud andmeid.

"Üldseos on see, et mida rohelisem on, mida rohkem on rohekoridore-rohealasid, seda rikkalikum on ka linnustik," märkis Mägi. Tartu näitel tõi teadur välja, et linnas on suhteliselt palju nii putuk-, sega- kui ka seemnetoidulisi linde. Tervikuna viitab heale keskkonnaseisukorrale.

Samas rõhutas ta, et kuigi Tartus oli linnuökoloogia seisukohast seis parem kui enamikes uuritud linnades, saab muuta lindude jaoks elu veelgi paremaks. "Meil on väga palju rohelust siin, aga see ei tähenda, et Tartu oleks ideaalne,"sõnas Mägi.

Uuringust ilmnes lisaks, et lõunapoolsetes linnades on rohkem seemnetoidulisi linde kui põhjapoolsetes. Mägi rõhutas, et lõuna pool on kliima tavaliselt soojem, mis soosib taimede kasvu ning seega ka seemnetoidulisi linde.

Müra ja valgusreostus

Oluline on ka inimmõju. Marko Mägi tõi välja, et valgusreostus võib vähendada linnalindude liigilist mitmekesisust: "Mida valgem on linnapiirkond, seda väiksem on lindude toitumistüüpide mitmekesisus," sõnas teadur.

Üks põhjus võib olla konkurents teiste putukaid söövate liikidega, mille tagajärjel ei pruugi jätkuda putukaid kõigile. Samuti võib valgusreostus mõjutada negatiivselt putukate endi arengut, mistõttu neid võib valgetes piirkondades olla vähem. Mõned linnud on lisaks kohastunud toituma tänavalaternate ümbruses. Seemnetoidulisi linde mõjutab valgustus mõjutab vähem.

Mägi toonitas, et linnade valgustuse vähendamine võiks parandada nii linnustiku kui ka inimeste elu: "Me teame, et linnustikule endale on ju selge positiivne mõjuga inimesele eelkõige läbi linnulaulu ja selle mitmekesisuse, mida nad pakuvad linnas". Samas võtmes parandavad rohealad tegelikult ka inimeste heaolu.

Eesti linnades ei pruugi roheluse puudumine olla nii terav probleem kui mujal Euroopas. Mägi rõhutas samas, et kiireneva linnastumise tõttu tuleb pöörata roheluse säilitamisele rohkem tähelepanu. "Kui omakorda veel Euroopasse edasi minna, siis see võib ikka päris ehmatav olla, millised infrastruktuurid on seal mitte ainult linnades, vaid ka linnadevahelistel aladel. Kui see rohelus kaob, kaovad ka teadupärast linnud, nii et sellel on vaja üha rohkem tähelepanu pöörata," tõdes Marko Mägi.