Kevadise päikesetõusu juurde kuulub valjenev lindude segakoor. Mine tea, mida nad omavahel räägivad. Vahest annavad nad teistele märku, et jäid öösel ellu. Seejärel saabub mõneks ajaks vaikus. Võib-olla korrastatakse välimust, käiakse tualetis vmt. Mõne aja pärast tuleb linnulaul tagasi, valjemalt ja püsivamalt. Ilmselt algas tööpäev, mille peamise sisu moodustab partneri leidmine.

Inimeste käitumises kordub sarnane muster, kuid nemad ei laula. Heal juhul kostub nutiseadmest tekstisõnumite värinaid või piiksatusi. Öösel ellu jäämisest teatavad nad ühismeedia vahendusel. Vanasti järgnenuks inimestegi puhul vaiksem periood, ent nüüd võetakse nutiseade WC-sse kaasa. Otsides põhjust nende mobiilsete sidevahendite leiutamisele ja populaarsusele, polnud ajendiks töö. Sarnaselt sotsiaalsetele loomadele vajatakse tõhusat kanalit oma olemas- ja heaolu signaliseerimiseks ning teistega arvestamiseks.

Antud võtmes oleks loogiline kontrollida, kas ka mõned teised loomad võiks sotsiaalse signaliseerimise vajaduse rahuldamiseks leida abi nutiseadmetest. Tuleb välja, et see polegi originaalne idee ja selliseid eksperimente on tehtud.

USA Northeasterni Ülikooli, MIT ja Ühendkuningriigi Glasgow ülikooli teadlased tegid mitu kuud kestnud eksperimendi 15 papagoiga. Nad kaasasid erinevatesse liikidesse kuuluvaid linde. Neist kakaduude ja Aafrika halli papagoi vaimseid võimeid võrreldakse väikelapse omaga.

Esmalt õpetati lindudele kella helistamist. Sellega andsid nad hiljem märku, et soovivad sõbrale helistada. Antud samm oli oluline, et luua lindudele vaba valiku olukord. Tegemist polnud dressuuriga, mille käigus tasustatakse loomi maiuspaladega. Soovid helistada, anna kellaga märku, mille peale tõi linnu hooldaja talle tahvelarvuti.

Ekraanil sai valida piltide põhjal, millisele linnule helistada. Valida ei saanud siiski kõigi 15 seast. Algoritm arvestas linnu suuruse ja ajavöötmega. Ühel päeval eraldatud kolme tunnis sees sai helistada kuni kahele sõbrale. Suhtlusaeg oli piiratud viiele minutile. Inimese ülesanne oli jälgida, kas suhtluse käigus ilmneb hirmu ja agressiooni märke, mille peale side katkestati.

Absoluutne enamus lindude suhtlusest olid aga positiivsed ja oleks kestnud ka kauem kui viis minutit. Lindude käitumist põhjalikult uurinud teadlaste hinnangul kajastasid lindude kasutatud muutused häälitsustes, et need peegeldavad looduses esinevat papagoikeelset kutset ja vastust – "Tere, ma olen siin!".

Mõned lindude hooldajatest märkisid, et nende hoolealune muutus suhtluse ajal silmnähtavalt rõõmsaks. Mõned linnud õppisid oma videosõpradelt oskusi, sealhulgas toidu otsimist, uusi häälitsusi ja isegi lendamist. Mõnikord liikus üks suhtluspartner kaamera vaateväljast eemale, mille peale muutis teine hääletooni ja püüdis sõpra ekraani ette tagasi kutsuda.

Enim kõnesid algatasid kõige populaarsemad papagoid. Teadlaste arvates viitab see inimeste sotsialiseerumisega sarnanevale vastastikusele dünaamikale. Enamuses paistis tegevus lindudele endile meeldivat. Samas märkasid teadlased, et oma oluline roll oli ka inimestest osalejatel. Lisaks sellele, et mõnele papagoile meeldis seda ilmsemalt oma inimestelt saadav lisatähelepanu, esines ka juhtumeid, milles kiinduti teisel poolel ekraani olevatesse inimestesse.

Teaduslik eksperiment kestis kolm kuud. Sellest hoolimata jätkasid mõned linnud teineteisele helistamisega ka hiljem. Mõned suhted on kestnud praeguseks juba üle aasta. Teadlaste arvates on papagoide kodustamine vaid paari-kolme põlvkonna pikkune ja sisuliselt on nad endiselt metsikud loomad, kes vajavad looduslikku suhtlust. Seda erinevalt koertest ja kassidest, kelle kodustamine võis alata üle 10 000 aasta eest ning on tänaseks rohkem harjunud inimestega suhtlemise rõõmudega.

Kokku 15 lindu haaranud uuringust ei järeldu, et kodudes hoitud, ent endiselt metsikute lindude pidajad peaksid pakkuma neile oma ühismeediakontot või Zoomi platvormi. Küll aga peaks arvestama, et keerulise ja rikka vaimase võimekusega linnud soovivad olla rõõmsad ning hommikuti ärgates kõigiga koos laulda ja suhelda. Sisuliselt tahavad nad sama, miks seda teevad inimesed.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".