Albert Einstein teadis, et tegelikkus on pelk illusioon, kuigi üpris kestlik. Inimesel on teadupärast illusiooniga eriline suhe. Ta teab selle olemasolust, püüab luua neid ise ja kustutada teiste omi. Mine tea, kas seda esineb ka muudel loomadel?

Inimest vaadates paistab olema ürgse päritoluga. Einsteini uskudes poleks vahet, kas tegu on inimese või loomaga. Ta pidas silmas kvantmaailma asjatusest tärkavat asjadega maailma. Õigemini ta ei pidanud midagi "silmas", sest just silm kui meie tajumehhanism loob püsivaid illusioone ainelisest maailmast. Viimasesse piisavalt suumides kaob ainelisus ja vastu vaatab Schrödingeri kvantlainevõrrand.

Illusioon algosakestest koosnevast maailmast pole ainuke, võib-olla isegi mitte peamine. Praktilises elus moodustavad olulisema osa inimeste suhtlusega seotud illusioonid. Olgu selleks siis inimeselt-inimesele edastatud muinaslood, hilisem kirjandus ning sellele rajatud etenduslikud vormid, visuaalkunst, mustkunst, arvutimängud jne. Neid luuakse, pidades silmas ühte või mitut teist osapoolt. Omaette isiklikuma maailma moodustavad hallutsinatsioonid ja unenäod.

Illusioonide meelitav ja hirmutav magnetism saavutas hiljuti uue kvaliteedi verstaposti. Valdkond on paljudele ilmselt aimatav. Pole vahet, millises inimtegevuse valdkonnas saavutab konflikt õpetliku teravuse taseme. Kõigil tasub olla tähelepanelik, kuivõrd juba praeguse tasemega tehisintellektile kasutusvõimaluste otsimist peetakse inimkonna jaoks murdeliseks etapiks. Ühesõnaga, tasub loobuda illusioonist, et kõik läheb edasi nagu vanasti.

Värske näite pakuvad maailma fotograafia auhinnad, mida annab välja Maailma Fotograafia Organisatsioon. Auhindu sponsoreerib fotoaparaate valmistav Sony, mistõttu kannab konkurss ka firma nime. Teinekord arvatakse ekslikult, et tunnustusi jagab see ettevõte paljude sarnaste väikeste konkursside seas. Tegemist on siiski omamoodi maailmameistrivõistlustega. Piltide vahel toimub ülemaailmne võistlus. Kategooriaid on kaheksa, pakkudes platvormi meistritele, õpilastele, avatud klassis osalejatele jne.

Eelmisel nädalal kuulutati välja avatud kategooria peaauhinna saajana sakslane Boris Elgadsen pildi eest Pseudomnesia. Nimetuse võib tõlkida kui "valemeenutus". Mustvalge, kuid lummuslik foto kujutab kahte eri põlvkonna naist. Pilt on meeliköitev ja väärib autasu.

Ent Boris ei taha fotograafide seas ihaldatud auhinda. Ta tahab vaid, et pildist räägitakse, seejuures mitte niivõrd sellel kujutatud süžeest, vaid fotograafia tuleviku vinklist. Pildistajate võistluse võitis tehisintellekti loodud pilt ehk see pole isegi foto. Ainult et kes peab sellest aru saama, kui pildi petlikku olemust ei tabanud isegi professionaalidest nõukogu.

Boris Elgadsen tunnistab, et käitus "trikitava pärdikuna". Võistlusele üleslaetud materjali puhul peab kinnitama pildi autorlust ja ausat päritolu. Neid punkte ta ei täitnud. Libavõitja tänas kohtunikke ja küsis, kas keegi neist teadis või kahtlustas, et tegu võib olla tehisintellekti loodud taiesega. Tema eesmärk polnud petta, vaid tekitada diskussiooni.

Enne võitja väljakuulutamist korraldajatega toimunud vestluses kirjeldas Boris huvi tehisintellekti loominguliste võimaluste vastu ja kuidas võistlusele esitatud pildi valmimisel mängisid olulist rolli tema rikkalikud fotograafiaalased teadmised. Korraldajad lootsid pakkuda vaatajatele konkursi järel sügavama intervjuu Borisi nägemustest, ent nüüd, kui ta loobus auhinnast, peatasid nad ka temaga koostöö.

Samas paistab, et suurt viha keegi ei pea. Juhtunu on kõigile seni võõras, kuid ei tulnud ka täieliku üllatusena. Alles hiljuti juhtus midagi sarnast USA kunstnike konkursil. Uudisvoog toob üha uusi näiteid loomevõimelise tehisintellekti inimest üllatavate, vaimustavate ja hirmutavate tulemustega. BBC vahendatud loos muretseb fotograafiat õppiv tudeng, kas tal tasub jätkata, siin-seal rünnatakse arendajaid kohtuga, et tehisintellekt õppis oma taidlust ekspluateerides päris kunstnike loomingut jne.

Seejuures kardeti fotograafiast kunagi kirstunaela kunstnikuametile. Kas nüüd on järg piltnike käes? Ometi on kunstnikud endiselt elus. Ilmselt jäävad ka piltnikud alles. Ent sama kohmakusesegane olustik saabub üsna pea enamustesse töistesse eluvaldkondadesse. Tegemist pole illusiooniga, kui uurid tähelepanelikult, kuidas mustkunstnik trikki teeb.

Sestap tasub tähelepanelikult õppida, kuidas fotograafid uudset ülesannet lahendavad.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".