Aastal 2021 joodi Eestis enam kui 90 miljonit liitrit õlut. Õlleraba tekkis selle koguse tootmisel hinnanguliselt vähemalt 18 miljonit liitrit. Sellest suur osa läks loomasöödaks. Teadlaste sõnul saaks kasutada seda ära ka targemini. Nimelt sisaldab õlleraba mitmeid erinevaid toitaineid. Näiteks on selles kasvõi valku peaaegu sama palju kui piimas. Lisaks sisaldab see aga ka kiud- ja ballastaineid.

"Suuresti takistavad õlleraba kasutuselevõttu just ballastained. Üritame väärindada õlleraba selliselt, et õlleraba oleks pärast selle peal seente kasvatamist võimalik kasutada otse toiduna, näiteks valmistada sellest hamburgereid. Panna õlleraba nagu seened otse pannile, sest see sisaldab palju kiudaineid ja oleks vägagi tervislik," sõnas Toomas Paalme, Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega.".

Õlleraba toiduna tarbimist takistavaid kiud- ja ballastaineid saab lagundada seentega ehk luua seeneraba. Antud juhul võttis Paalme kolleegidega appi austerservikud. "Kasvatame seeneniidistikku, millest on võimalik välja kasvatada päris seeni. Teise võimalusena saame võtta seeneniidistiku, panna selle sisuliselt otse pannile ja kasutada otse söögiks," kirjeldas vanemteadur.

Väikeses mahus on see Petri tassidel juba ka õnnestunud. "Probleemid algavad siis, kui kogused pole enam kümned grammid, vaid sajad kilogrammid. Peame lahendame mitmeid teadustehnilisi probleeme," nentis Paalme.

Tahkegaasifermentatsioon kätkeb endas juba olemuslikult mitmeid kitsaskohti. Näiteks võib erineda tahke massi fermenteerumisel massi eri punktides märkimisväärselt nii temperatuur kui ka happelisus. Kõigel lisaks võib see paiguti kergesti ülekuumeneda, sest tekkival soojusel pole võimalik lihtsalt piisavalt kiiresti hajuda.

Nendest mööda hiilimiseks jõudis töörühm kottfermenteri prototüübini. Meskimise järel vähendab see läbi pressimise õlleraba niiskuse sisaldust. Seejärel panevad teadlased õlleraba kasvatuskotti, autoklaavivad koos aerotsooni torude ja jahutustorudega.

"Viimaks kasvatame selles kotis seeni koos jahutuse ja temperatuurikontrolliga. Bioloogilise protsessi kontrollimiseks muudame hapniku sisaldust. Oleme jõudnud selleni, et suudame kasvatada õllerabas ühtlaselt mütseeli. Tööstuslikuks skaalas saab seda üles skaleerida ja potentsiaalselt minna kuupmeetriste kottide peale," kirjeldas Allan Olspert, Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur.

Õlleraba on alles algus. Sellele lisaks saab fermenteerida muidki toidujäänuseid, alates aganatest mahlapressimise jääkideni. Peale inimestele sobiva toidu saaks valmistada pikas plaanis aga ka palju muud.

"Tehnoloogia, mida me oleme välja arendanud, on meie arvates patenteeritav. Saame kasutada seda nii õlleraba kui ka teiste toidu kaassaaduste väärindamiseks, ent ka meditsiiniliste seente ja bioloogiliste agentide tootmiseks, mis on vajalikud metsas hallituse tõrjumiseks," kinnitas Toomas Paalme.

ETV saatesari "Tähelepanu! Tegemist on teadusega" keskendub Eesti toimuvale teadus- ja arendustegevusele, mille fookuses on ressursside väärindamine.