Sõltumatu eestvedamisena alguse saanud "Tehisintellekti indeksi" koostamist juhib interdistsiplinaarne töörühm akadeemilise maailma ja tööstusega seotud ekspertidest. Aastaaruandega soovitatakse toetada otsustajate informeeritust revolutsioonilise tehnoloogia vastutustundlikuks ja eetiliseks edendamiseks, pidades silmas inimesi, märgitakse raporti tutvustuses.

Otsustajad ei näinud hiljutisi arenguid ette, võib järeldada 127 riigi õigusruumi ja parlamentaarsete algatuste analüüsist. Aastal 2016 koostati antud maailmas ainult üks tehisintellekti teemat sisaldav uus seadus. Ärkamine toimus viimastel aastatel. Aastaks 2022 leidus maailma õigusloomest juba 37 tehisintellekti mõistet sisaldavat seaduseuuendust. Tehisintellekti mainimine mitmesugustes parlamentaarsetes dokumentides kasvas viie aastaga kuus ja pool korda.

Esialgu tuleks võtta statistikat ilma hinnanguteta lihtsalt teadmiseks. Seaduseid on vaja, ent vähese taustainfo põhjalt loodud seadused võivad tekitada rohkem kahju kui kasu. Asjade seis meenutab klassikalist "saba kinni, nokk lahti"-juhtumit. Ilma kogemuseta puudub seadusele juhis ja samas sooviks ennetada halbu kogemusi.

Tunnetuse haprusest ja kirjususest kõnelevad riigiti erisuunalised fookused. Mõnedes riikides keskendutakse seadusloomes tehisintellektiga seotud ohtudele, teises inimõigustele, kolmandas selles rakendamisega seotud küsimustele. Näiteks kolme aastaajaga subtroopilises Zambias toimub parlamentaarne arutelu tehisintellekti rakendamisest ilmaennustamises. Aastaringselt keskmiselt 29-kraadises soojas toimetavas riigis on hakanud aeg-ajalt lund sadama.

Raportis pöörataksegi eraldi tähelepanu tehisintellekti ja ilmastiku seostele. Seda ei tehta aga mitte ilma ennustamise, vaid selle mõjutamise võtmes. Tehisintellektisüsteemide võimaliku tõsise keskkonnamõju osas viidatakse uuringule, milles hinnati suure ja avatud arendusstrateegiaga keelemudeli BLOOM loomise CO₂ jalajälje suurust. BLOOM-i arendatakse rohkem kui 70 riigi üle 250 institutsiooni koostööna, lootuses luua 46 keeles loomulikku teksti koostav tehniline platvorm.

Arvestades ainult süsteemi kasutamisega seonduvat dünaamilist energiatarbimist, paisati BLOOM-i õpetamise protsessis keskkonda umbes 24,7 tonni süsinikku. Võttes arvesse kõiki protsesse alates seadmete valmistamisest kuni energia töise tarbimiseni, ulatub kogus 50,5 tonnini. Teisisõnu paiskus ühe BLOOM-i treeningsessiooniga keskkonda 25 korda rohkem süsinikku kui lennureisija ühesuunalisel reisil New Yorgist San Franciscosse. Raportis pakutakse optimismi tekitavalt, et tehisintellektisüsteeme saab kasutada ka inimkonna energiakasutuse optimeerimiseks.

Loodetavasti ei sünni sellega nõiaringi või siis ületab saadud kasu tekitatud kahjusid. "TI indeksis" ollakse optimistlikud edusammudest tehisintellekti mõjust teaduse arengule. Aastal 2022 leidis tehisintellekti kaasates aset mitu olulist avastust energeetikast kuni tervishoiuni. Sellest sünnib peagi moraalne dilemma, kas näiteks väljavalitud miljonile inimestele pakutav parem ravi kaalub üles pikemas vaates inimkonnale keskkonna või muude kahjudena tekitava kulu.

Teaduse edusammude kaudu võib mõista kiiresti kasvavat nõudlust tehisintellektiga seotud kutseoskuste järele peaaegu kõigis tööstussektorites. Jättes kõrvale põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse, kasvas USA näitel tehisintellektiga seotud töökuulutuste arv paari protsendini ehk iga 50. töötaja peaks oskama uut töövahendite mingil moel kasutada.

Neist tublimaid kohtabki juba rohkem ettevõtluses kui ülikoolides. Raporti üheks mõtlemapanevaks tähelepanekuks võib pidada ettevõtluse kui tehisintellekti arendajate nutikuse möödumist ülikoolides loodavatest tulemustest.

Ajalooliselt on ülikoolid loodud ja ka täitnud teaduse veduri rolli. Veel kuni 2014. aastani sündisidki kõige olulisemad masinõppe mudelid akadeemilises keskkonnas. Tollest ajatähisest alates muutus arendusveduriks ettevõtlus. Aastal 2022 loodud kõige olulisematest masinõppe mudelitest sündis ülikoolides kolm ja ettevõtluses 32.

Tehisintellektisüsteemide arendamine nõuab järjest hiiglaslikumaid andmemahtusid ja ka seda teenindava arvutusliku võimsuse kasvu. Ümberöelduna vajatakse raha koos mitmesuguste ressurssidega. Ettevõtlus suudab seda loomuomaselt mobiliseerida rohkem ja kiiremini, kogudes ühtlasi ka suurima osa kasust. See toidab positiivse tagasisidena nende arengupotentsiaali.

Omamoodi ajalõksu jäämise märgina mainitakse raportis, et kui tehisintellekt jätkas tipptasemel tulemuste avaldamist, jäid tulemuste mõõtmise vahendid üha enam ajast maha. Raportis räägitakse mõõdikute jõudluse küllastumisest. Teisisõnu, kuidas mõõta koopast leitud kullahunniku suurust, kui sul on ainult kaks väikest taskut või apteegi kaalud.

Taoliseks huvitavaks mõõdikuks on Benedict Cumberbatchi mängitud rolliga matemaatik Alan Turinigust filmis "Imiteerimismäng" pealkirja kajastav "Beyond the Imitation Game Benchmark". BIG-bench on mõeldud suurte keelemudelite uurimiseks ja nende tulevaste võimaluste ennustamiseks.

Turing pakkus omal ajal välja testi, hindamaks, kas masin on suuteline imiteerima inimest. Allegoorilise näitena peaks inimese kasvu hindava joonlaua pikkus olema piisava, veel vähemalt paarimeetrise varuga, kui peaks pikkuse võtmes mõõtma masina võimeid.

Paistab, et mõõtevahend jääb kiiresti lisanduvate uute mudelite hindamisel hätta. Mõõdikuteta on arendustegevust raske juhtida ja ülejäänutel, sh seadusandjatel, ülikoolidel, tööandjatel ja töövõtjatel, poliitikutel ja valijatel, muutuste kiirusega arvestada. Edaspidi võiks vähemalt kõik tehisintellektist puudutatud, suuri ja väikeseid otsuseid tegevad osapooled, seega ilmselt enamik inimesi, lugeda "Tehisintellekti indeksit".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".