Lugeja küsib: miks on kaitseväelaste laubal märklaud?

Tähelepanelikud kodanikud on märganud, et kaitseväe mütsidele on paigutatud märklaua sarnane detail. See võib näida ebaloogilise ja kaitseväelaste eriala arvestades vastunäidustatud elemendina. On ju tegemist inimestega, kelle ametiga seotud riskide hulka kuulub see, et sajad või isegi tuhanded inimesed võivad igati seaduslikult püüda neid tappa. Milleks anda vaenlasele suurepärane võimalus Eesti teenistuja kirbule võtta?
See märklauda meenutav mütsi otsmikul olev element on kokard ehk mütsimärk. Neid võib leida kaitseväe välivormi talvemütsidelt ja suvevormi nokkmütsidelt. Viimaseid kannavad peamiselt ajateenijad ja reservväelased. Tegevväelastel on baretid ja seal peal nende eriala näitavad kokardid, mis märklauda ei meenuta.
Kas mõningatel peakatetel kasutusel olev märklaua motiiv ei kujuta endast siiski tarbetut teenet vaenlasele? Sõjaväelaste vormiriietusel ja sellega seotud elementidel on mitu otstarvet. Vaenlasele mitte nähtav olemine on neist üks, aga mitte ainuke.
Mõnikord on vaja olla silmatorkav
Arvatakse, et mütsimärk on piisavalt väikene, et mitte märklauana teenida. Samuti ei kasutata sellise kokardiga peakatteid taktikalistes olukordades. Kui läheb madinaks, siis on võitlejate peas kas kiivrid, panama mütsid või mõni muu asjakohane maskeering.
Lisaks maskeerimisele on sõjaväevormi eesmärk eristada tsiviliste kombatantidest ja omasid vastastest. Ehk et mõningad elemendid ongi loodud selleks, et need oleksid nähtavad. Näiteks varrukatele või kiivritele kantud riigitunnuseid enamasti kinni ei kaeta, vaid need jäetakse ka lahingu ajal pilku püüdma. Sellel on väga praktiline põhjus.
Erinevate riikide välivormide kamuflaažid on läinud nii heaks ja teinekord ka nii sarnaseks, et distantsilt on neid eristada väga raske. Sellega kaasneb oht avada tuli mitte ainult vaenlase vaid ka kaasvõitlejate suunas.
Sääraste saatuslike vigade vältimiseks kasutavad näiteks Ukraina sõja mõlemad osapooled värvilisi teipe, mis kinnitatakse lisaks varrukale ka kiivri külge. Kõik ikka selleks, et poleks võimalik oma kaasvõitlejaid kogemata vastastega segi ajada.

Laiguliste reform terendab
Kui kiivalt ajateenijad ja tegevväelased oma vormi kaitsma peavad? Kas varustust tuleb hooldada ainult kodus või võib seda viia ka pesumajja? Ilma väeosatunnuste, nimesildi ja auastmeteta võib laigulist vormi võrrelda dressidega ning sellele mingid erilised turvanõuded ei rakendu.
Kui vanasti pidid kõik ajateenijad oma nimesildid ja väeosamärgid ise kuue külge õmblema, siis tänapäeval on kasutusel tavapärasest tugevam takjariba ning strateegilised tunnuseid saab ühe käeliigutusega eemaldada või kinnitada.
Ajalooliselt on Eesti kaitseväe vorm palju eeskuju võtnud tsaariarmee mundritest. Oma jälje on jätnud ka mitmete lääneriigide vormid, teiste seas Soome ja Inglismaa omad. Praeguse välivormi digilaik sarnaneb Kanada välivormi kamuflaažiga.
Hetkel on väljatöötamisel uus välivorm. Kui palju selle loomisel arvestatakse moekunsti voolude või uute nutikate materjalidega, saab alles näha. Kas tsiviilisikuile märklauaga seostuv kokard jääb ajateenijate ja reservväelaste otsmikule pikemaks ajaks või vajub sealt ajaloo prügikasti? Ka see selgub ilmselt lähiaastatel.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro