Populaarne juturobot võib reeta tahtmatult ettevõtete ärisaladusi
Nii IT-hiid Amazon kui ka mitmed teised ettevõtted keelasid oma töötajatel laineid lööva juturoboti ChatGPT kasutamise, sest see näib teadvat asju, mida said nende sõnul teada vaid ettevõtte töötajad, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Internetis leidub suurel hulgal isiklikke saladusi. Põhjuseid on mitmeid. Neist osa on inimlikud ja teised kuritegelikud. Nende kahe ühisosa moodustab riiduminemise tulemusel kõigile kättesaadavaks tehtud teave. Riidu minemiseks peab esmalt olema sõbrasuhtes või veelgi rohkem. Vahest kõige rikkalikum kättemaksu meeleolus avalikustatud materjal seostubki romantiliste suhete lõhenemisega.
Lisandumas on uus teabeallikas. Sellelgi puhul võib isikliku teabe lekitajaks osutuda lähedane kaaslane. Esialgu muretsevad uudse riski pärast ettevõtted. Nad kardavad, et töötajad saavad liiga lähedasteks ChatGPT-ga. See omakorda võib jagada neilt saadud teavet võõrastega. Vastuseid genereerivat tekstimudelit on üllatava kiirusega kaasatud argitöödesse. Ülesanded, mille eest makstakse palka, on üha sagedamini kas täielikult või osaliselt valminud uudse tehisintellekti tööriista abiga.
Näiteks söödavad programmeerijad värskelt loodud programmilõike tehisintellektile kontrollimiseks või uute ideede leidmiseks. Veelgi rohkem leiab näiteid, milles tehisintellekt koostab tekste. Teenust kasutavad leiva teenimiseks lugusid kirjutavad ajakirjanikud ja kõike alles õppivad üliõpilased. Lisaks teksti koostamisele aitab keelemudeli teenus kontrollida lausete õigekirja ja grammatikat.
Näiteid on palju. Eripalgeliste erialade eksamite eduka sooritamise uudiste järel on loomulik, kui uudset tehisintellekti tööriista proovitakse uudishimust või konkurentsieelise saavutamise lootuses teisteski töisemates tegevustes. Nähtus on uus ja kogemuste puudusel on protsess küllaltki metsik. See tähendab, et ChatGPT kasutamist mitmesugustes töötsüklites ei räägita läbi. Seda tehakse individuaalselt ja tihti varjatult. Miks peakski proovimisi avalikustama, kui need võivad olla lühiajalised ja edutud? Küll hiljem räägitakse, kui ollakse targemad.
ChatGPT ja teised kiiresti lisanduvad genereerivad tehisintellekti mudelid on nii head, kui on nende kogemus. Mida suuremal andmehulgal masinat treeniti, seda kasulikumaid tulemusi võib sellelt eeldada. Amazon asuski inimesi innustama, et nad mängiksid firma loodud tehisintellektil põhineva koduassistendi Alexaga. Mängu käigus õpib masin paremini tundma inimesi ja nendega suhtlemise nüansse.
Nõnda võib paista üllatavana, kuidas Amazon teavitas äsja oma töötajaid, et need ei suhtleks OpenAI loodud ChatGPT ega teiste ettevõtete tehisintellekti tööriistadega. Probleem olevat selles, et firma juristid on ChatGPT kasutamise käigus saanud teada mitmesugust huvitavat informatsiooni Amazoni enda sisemistest protsessidest.
Kuna tegemist pole avaliku teabega, saavad ChatGPT "tarkuse" allikaks olla vaid ettevõtte enda töötajad, kes on siis pärast esimesi naljaga pooleks tehtud testivaid päringuid kasutanud võõra ettevõte tehisaju oma tööülesannete täitmiseks. Selle lahutamatu osana on nad tutvustanud masinale ettevõtte toimimist puudutavat teavet.
Probleem on lühikese ajaga võtnud üpris tõsise ohu mõõtmed, sest ChatGPT ja sellelaadsete tööriistade kasutamise piiranguid seab lisaks Amazonile konkurendist Walmart ning mitmed suured ettevõtted pankadest mobiilside ja IT-firmadeni.
Kardetakse, et ChatGPT loonud ja seda mitmesuguste andmete peal maailmaga suhtlema õpetanud OpenAI kätte võib koguneda väärtuslikku teavet. Seejuures on Amazoni vahest kõige suurem IT-sektori konkurent Microsoft ettevõtte OpenAI osanik. Reaalse ohuna nähakse võimalust, et inimestega suhtlema õpetatud tehisintellektile võidakse seada varjatult ülesandeks püüda mitmesugust väärtuslikku teavet, mida konkurendi töötajad pikemalt mõtlemata ChatGPT-le ette söödavad
Samuti kardetakse, et keelemudel õpetab igale võõrale, mida on ise ühe või teise ettevõtte juures õppinud. Muu hulgas oleks ju tore, kui ChatGPT oskaks potentsiaalsetele töövõtjale õpetada, kuidas lahendada keerulisi töövõtu intervjuude käigus antavaid eksamineerivaid ülesandeid. Üldiselt on sellised testid firmasaladus. Mis kasu oleks testist, mille sisu ja lahendus on ette teada?
ChatGPT paistab teadvat aga nii ülesandeid kui ka vastuseid. Süütuna näiv keelemudel hoiab tallel suurel hulgal mitmesuguseid isiklikke saladusi. Nüüd peab hoolitsema, et sellega riidu ei mindaks.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"