Vanemates jutustustes ja filmides jääb armastust saatma küll väike etteennustamatuse müstika, ent sellest eristuvad vähemalt kaks reeglipärasemalt ootusi toitvad erandit. Armutakse pimesi ja eirates seda, kuidas üks osapooltest on prints ja teine kerjus, koletis või kaunitar jne. Teiseks armutakse juhusliku kokkupõrke tulemusel. Selles pole midagi juhuslikku, sest lugeja ja vaataja ju seda ootabki.

Ajad muutuvad ja kaasaegsemates lugudes tõstatub aina rohkem esile armumine veebisuhtluse käigus. See on huvitav nähtus, kuna destilleerib välja pimeduse ja juhuse.

Olemuslikult sarnaneb veebisuhtlus rohkem raamatupidamisele kui poeetilisele rännakule. Armastuse otsa ei komistata pimesi ega juhuslikult, kuna seda otsitakse sarnaselt veebipoest sokkide ja särgi ostmisele. Sarnasus on mitmekihiline. Suhtlusteenuse päringus kasutatakse täpseid parameetreid pikkusest, juuste värvist, harrastustest, sissetulekust ja haridusest. Just nii langetatakse poodides valik ka enne ostuotsuse tegemist.

Teine huvitav kiht on tegelikkuse ilustamine. Ammu pole saladus, et kauplemiskeskkondades on niinimetatud ostjate tagasiside rohkem turunduslik protsess kui lõppkasutajate objektiivne peegeldus. Kaubad muudetakse valelikult kütkestavamaks spetsialiseerunud tasulise teenuse poolt sinna keskkonda kirjutatud kannete abil. Sarnaselt kaupadele tehakse suhtlusmaailmas seda ise enda kaubanduslikuks pakendamiseks.

Olukorra teeb huvitavaks omapärane jätkuv optimeerimisprotsess. Kui keegi teeb end tegelikkusest liiga eristuvaks, kasvab küll võimalike kontaktide arv, aga selle tulemusel kohtutakse viimaks tõega ja teave pettusest levib. Seeläbi püsib ilustamine rohkem inimliku enesepettuse, kui teiste tüssamise tasemel. Selline ebatäpne teave suurendab paratamatult infomüra, mis ajendab instinktiivselt eelistama parima sorteerimiseks suuremat valimit.

Vaikselt areneva uue normaalsusena süveneb vaikimisi hoiak, et maailm on kusagil kaugel valmistanud just sulle sobiva partneri. Sinu töö on ta lihtsalt üles leida, istudes võõraste pilkude eest varjatult ekraani taga, selle asemel, et maailmaga aktiivselt kokku puutuda. Üha vähemusutav on partneri leidmine ühiste sõprade-tuttavate seast, töölt, reisilt või pidustuselt. Nii võis olla vanasti. Ent vanasti mindi ka lahku. Raskem on uskuda võimalusse, et armastus tärkab suheldes väikses tutvusringkonnas, sest tunnete tärkamist tajutakse üha rohkem statistiliste parameetrite sobivuse testina.

Seejuures tuleb parameetreid pidevalt juurde. See omakorda tähendab, et nendele vastavate omaduste kandjate leidmise võimalus muutub üha väiksemaks. Lõpuks päädib see lihtsalt sellega, et suhteid ei sünnigi. Sünnib pidev otsimine, mis kajastub suhtlusteenuste turu arengus.

Tegemist on üllatavalt uue nähtusega. Revolutsioon algas kümne aasta eest, kui Tinder tegi näiliselt valiku lihtsaks. Kui meeldib, libista pilt paremale. Kui ei meeldi, lükka vasakule. Inimeste suhete keerukat maailma šokeerinud uudne tõhusus osutus just selleks mida vajati.

Vähemalt viitab sellele lahendust saatnud majanduslik edu. Aastal 2021 hinnati suhtlusteenustele keskendunud sektori koguväärtuseks kokku 7,55 miljardit dollarit. Senisest kasvust järeldatakse, et see kasvab lähitulevikus aastas enam kui 12 protsenti. Järgmise viie aasta plaanis ennustatakse, et kasutajate arv kasvab praeguselt umbes 330 miljonilt ligemale poole miljardi kasutajani.

Arvestades umbes kaheksa miljardi elanikuga, kellest kolmandik on lasteaias ja kolmandik pensionil, saab aimu, kui oluliseks võib muutuda partnerite otsinguteenus inimeste väärtussüsteemis. Juba praegu on otsinguteenus paljudes arenenud riikides partneri leidmisel kolmandal kohal. Ekraan tungib töö, vaba aja ja pidude kõrvale, muutudes paljudel juhtudel peamiseks suhte katalüsaatoriks.

Oletades, et inimestes on endiselt alles teineteise leidmise ürgne soov, peab toimuma mingi kohandumine. Ühel pool ekraani on kõrgete ootustega filtrit laadiv ja partneri järele igatsev hing. Järelikult peab teisel pool ekraani muutuma aktiivsemaks enesereklaamijaks. Kui varasemalt mindi kohtumise esimeses faasis välja, näiteks kinno või kohvikusse, siis nüüd on esmakohtingud kodused. Läbi ekraani on kulutõhusam venitada suhtlus pikemale ajale. Juhul kui midagi ei meeldi, on lihtsam lugeda teema hiireklikiga lõpetatuks.

Kardetavasti muutub kokkusaamine sellise arengu tulemusel üha ebamugavamaks. Teineteisega koos olles puudub võimalus ekraanipõhiseks enesereklaamiks, millele ei aita kaasa kammitsetud oskus suhelda ilma ekraani kasutamata. Vestluse hoidmisest mugavam on saata lühisõnumeid pikituna emotikonidega. Taolise pinge kesvades pole üldse ootamatu, kui parimaks partneriks leitakse tehisintellekti genereeritud vestluskaaslane. Suhe oleks nagu raamatupidamine, milles pole midagi juhuslikku ega pimedat.

Uue ajastu suhe oleks ka steriilne. Sellele viitab näiteks Lõuna-Koreas nähtav areng, kus elanikkonna püsimiseks eeldatav kerge ülekattuvusega vähemalt kahe vanema asendamise jaoks piisav sündivuskordaja 2,1 on 0,8. See tähendab, et isegi sünnitajaid endid ei suudeta taastoota. Suhete jaoks pole ju aega ja suhelda võib ka SMS-i teel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".