Kui tiheda liiklusega alal ei pruugi jalakäija ja autojuht teineteist märgata, siis nutikas ülekäigurada peaks liikluses osalejad valvsamaks muutma. Maapinnalt nähtav foori valgus köidab tähelepanu ka siis, kui inimene kõnnib nina telefonis. 

Nutikas ülekäigurada on teekatend, mis suudab anda erinevaid valgussignaale ja suhelda seeläbi liiklejatega. Toiteks vajaliku elektrienergia suudab katend toota vajadusel kohapeal ise. Idee poolest aitavad nutikad ülekäigurajad vältida liiklusõnnetusi ja seeläbi päästa inimelusid.

Nutikate ülekäiguradade mõju ja võimalusi nende kavandamiseks uuris Tallinna Tehnikaülikooli külalislektor Juri Ess oma eelmisel aastal kaitstud doktoritöös. Kitsamalt keskendus ta reguleerimata ülekäiguradadele. Töö tarvis tehtud uuringud näitasid, et kõige suurem kokkupõrkeoht auto ja jalakäija vahel on mitmerealisel teel. Seega tasub nutikad ülekäigurajad paigaldada magistraaltänavatele, kus on elav liiklus.

Essi sõnul nimetatakse praegu nutikateks ülekäiguradadeks kõiki ülekäiguradasid, kus vilgub mõni lambike. Küll aga on loodud palju targemaid lahendusi, mida Eestis veel ei ole. 

Midagi kõigile 

Nutikad ülekäigurajad on mõeldud nii autojuhtidele kui ka jalakäijatele. "Juht on see osapool, keda saame paremini hoiatada, sest ta on alati valves ja jälgib olukorda. Kui räägime jalakäijast, siis tema võib olla ei keskendu nii palju liiklusele. Ta võib olla oma mõtetes või nutiseadmes ja sestap on teda keerulisem hoiatada," selgitas Ess. 

Kui auto puhul peab arvestama pidurdusteekonnaga, siis jalakäija saab koheselt seisma jääda. Seega arenevad nutikad ülekäigurajad Essi sõnul selles suunas, et hoiatada mõlemaid osapooli. "Nutikad ülekäigurajad, mida mina uurisin, hoiatavad ka sõidukeid. Ehk siis kui juht ei reageeri, kui jalakäija ei reageeri, siis sõiduk annab õigeaegselt signaali ja selle signaali peale peaks auto seisma jääma. Minu uuringud näitasid, et selline lahendus on kõige perspektiivikam," sõnas ta.

Selliseks lahenduseks peavad aga sõidukid olema varustatud spetsiaalse mooduliga, mis on võimelised vastu võtma taolisi signaale. Ess ütles, et praegu on isegi olemas seadmeid, mis suudavad neid ise autodele saata. "Kui aga vaadata nende sõidukite osakaalu, mis on sellise vastuvõtjaga varustatud, siis nende osakaal on marginaalsem. Seega on see pigem tulevikumuusika," ütles ta. 

Laiemalt areneb tehnoloogia Essi sõnul selles suunas, sest ülekäiguraja tõhusus hakkab sõltuma sellest, kui efektiivne on hoiatussignaal. "Kui olete autoroolis teel, kus kaks rada on ühes suunas, kaks rada teises suunas, keskel veel ohutussaar ja igal pool hästi palju liiklusmärke, siis see olukord nõuab pidevalt tähelepanu. Kui nüüd kusagil 150 meetri kaugusel süttib mõni LED-tuluke, kas te siis saate aru, mille eest see tuluke hoiatab?" arutles Ess. 

Praegu on kasutusel olevad nutikad ülekäigurajad sellised, kus peamiselt hoiatatakse jalakäijad. Kuna koolide juures liigub palju lapsi, siis on nutikate ülekäiguradade kasutamine seal Essi sõnul põhjendatud. 

Transpordiameti teede projekteerimise ekspert Taavi Tõnts rääkis, et kui inimesed vaatavad kõndimise ajal telefoni, siis nad ei tõsta telefoni silmade kõrgusele, vaid vaatavad pigem maha. Seega, kui maas tuled vilkuma hakkavad, et inimest punase fooritule eest hoiatada, siis inimene peaks seda paremini märkama. 

Juri Ess ütles, et nutikast ülekäigurajast on eelkõige kasu reguleerimata ülekäiguradadel. Seda sel põhjusel, et igale poole ei saa paigaldada valgusfoore, sest need võivad tekitada liiklusummikuid. 

Taavi Tõnts nõustus, et igal pool ei tasu taolisi lahendusi kasutada.Vilkuvad lahendused võivad tekitada valgusreostust ja kui need on igal pool, siis inimesed harjuvad nende ära ega pruugi neid märgata.