Lugeja küsib: millal eestlane kastaneid sööma hakkas?

Röstitud, keedetud, kupatatud või ka pähklitega sarnaselt täitsa töötlemata jäetud kastaneid vitsutatakse üle kogu maailma. Ka Eesti toidupoodides ja restoranides võib seda süsivesikurohket maiuspala kohata. Päris kindlasti on tegemist importkaubaga, kuna harilik kastan Eesti kliimas vastu ei pea.
Eesti kastanid on mürgised
"Suurem jagu Eesti inimesi polegi ilmselt kastanit kunagi õitsemas näinud. Ta on nimelt tamme sugulane ja tuultolmleja ning õitsenguajal ripuvad ta okstelt urvad alla," selgitab Tallinna botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo. Meie maal hästi tuntud hobukastan selle puuga sugulane polegi.
Hariliku kastani ja hobukastani vahel on erinevusi palju. Kõige silmatorkavam neist ongi seotud õitsemisega. Hobukastan on hoopis putuktolmleja ning tuntud lopsakate õite poolest. "Ta on hea meetaim ja kevadeti on hobukastanid tänavatel ja parkides paksult mesilasi täis," tõdeb Laansoo.

Ka hobukastan on tegelikult pärit soojematelt aladelt Vahemere idaosast, ent suudab siin siiski piisavalt hästi hakkama saada, et õitseda ja viljuda. Hobukastani seemneid, mida inimesed kastanimunadeks nimetavad, aga süüa ei tohi.
"Eesti kastanimunad sisaldavad mürgiseid ühendeid. Puu eestikeelne nimetus on seotud asjaoluga, et varem valmistati neist keedist, millega raviti hobuseid. Apteekidest saab praegugi osta ka inimeste veenilaiendite raviks mõeldud preparaati, kus hobukastanit sees."
Algusest peale haruldus
Millal siis esimene eestlane söögikastanit haukas? Vast 19.–20. sajandi vahetuse paiku, arvab Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike. "Mõistagi võisid mõned mõisa ametimehed või kokad olla seda maitsnud ka varem, kuid laiemast levikust ei saa siiski juttu olla," arutleb ta.
1896. aastal Tartus ilmunud Lida Pancki "Kasuline köögi- ja majapidamisraamat" sisaldab nelja retsepti, kus koostisosade hulgas kastanid:
- pruunid kastanid (keedetud ja hautatud kastanipüree) kapsaga serveerimiseks
- keedetud kastanid õuntega pardi- ja haneprae juurde
- ahjus küpsetatud kastanid liharoogade lisandiks
- keedetud kastanid võiga

Kannikese sõnul sisalduvad väga sarnased retseptid ka meisterkokk Jaan Koori kokaraamatutes, mis nägid ilmavalgust 20. sajandi alguses. Õpetussõnadest hoolimata kastanite söömine kuigi populaarseks ei saanud. Muuhulgas annab sellest tunnistust asjaolu, et iseseisvuse ajal välja antud kokaraamatutes ja õpikutes leidub vaid üksikuid näiteid retseptidest, kus kastanimune tarvis läks.
Nõukogude ajal need samuti ei levinud ning välismaist delikatessi saidki peamiselt nautida need, kes välismaale turismireisile pääsesid, nendib Kannike. Seega ongi ilmselt praegu söögikastanite tarbimises kõige heldem aeg. Moeröögatust ega suurt trendi nad ei esinda, aga iga soovija saab vast vajaliku kraami moel või teisel kätte ning defitsiidist ega haruldusest enam kõnelda ei saa. Kodumaist kokakunsti pole söödavad kastanid aga siiani kuigivõrd mõjutada suutnud.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro