Uudne lapp imab vett kolm korda paremini kui köögipaber
Koduses majapidamises, ka parimais peredes juhtub mõnikord, et natuke vett või muud vedelikku, aga mõnikord isegi rohkem kui natuke, sattub lauale või lausa põrandale.
Tavaliselt ei ole sellest suurt muret, riidelapi või köögipaberiga saab loigust hõlpsasti lahti. Kuid kui natuke suurem kogus, näiteks pool tassitäit lauale laiali läheb, on koristada ikkagi omajagu tüütu.
Aga siin tulevad appi teadlased. Ameerika Ühendriikide Marylandi Ülikooli materjaliteadlased eesotsas Srinivasa Raghavaniga on välja töötanud hüdrogeelist lapi, mis imab endasse kolm korda rohkem vett või mõnda muud veepõhist vedelikku kui tavaline lapp.
Hüdrogeel on polümeersetest molekulidest koosnev materjal, mis imab hästi vett, olemata samas nii makroskoopiliselt poorne nagu riie, paber või nuustik.
Raghavani ja ta kaaslaste saavutuse iva seisneb selles, et nad suutsid hüdrogeelist vormida lapikujulise tüki, mida saab samamoodi voltida nagu tavalist lappi ja rebida nagu paberit. Seda on kindlasti mugavam kasutada kui lihtsalt mingit hüdrogeelikäntsakat.
Tulemuse saamiseks leotasid teadlased hüdrogeeli esmalt happes, aluses ja muudes ainetes. Just nagu sooda ja äädika segus hakkas hüdrogeeliski seepeale moodustuma süsihappegaasimulle, mis ajasid materjali pisut vahule.
Siis pressisid teadlased materjali kahe klaasilehe vahel õhukeseks ja töötlesid ultraviolettkiirgusega. Lõpuks kastsid nad selle alkoholi ja glütseroolilahusesse ning kuivatasid fööniga ära. Nii saigi valmis pehme ja elastne hüdrogeelilapike. Sobilikud omadused säilitab lapike igapäevatingimustes hoituna vähemalt aasta.
Katse näitas, et hüdrogeellapp imas 25 milliliitrit lauale aetud vett endasse 20 sekundiga; laualt üles tõstetuna ta ei tilkunud. Harilik riidelapp seevastu jättis samades oludes 40 protsenti veest lauale alles.
Hüdrogeel toimis hästi ka veest paksemate vedelike, näiteks vere korral, millega teadlased samuti katsetasid.
Rhagavan ja ta kaasosalised kavatsevad materjali omadusi veelgi parandada ja hindagi alla tuua, aga praegustest tulemustest annavad nad teada ajakirjas Matter.
Vaata ka Marylandi Ülikooli teadlaste videoid: