Kõigile meeldib kuulda kiidusõnu. Eestlastena oleme teinekord vahest liigagi näljased. Meenutame alatasa Hemingwayd, kuis kuulus kirjanik mainis kord meid, aga mitte lätlasi ega soomlasi. Kõigi rinnus heliseb, kui keegi võõramaalane seostab meid Skype'iga. Hea meelega tahaksime olla maailmas milleski esimesed jne.

Võimalik, et põhjus tuleneb väiksusest, püüdlusest paista suurte kõrval arvestatavatena. Selles mõttes teaksime kindlasti näiteks meetri täpsusega, kui maailma elukorralduses revolutsiooniline veeb oleks leiutatud Eesti Valgas, mitte Läti Valkas.

Samas, kui küsida suvaliselt prantsuse poliitikult World Wide Webi välja nuputamise sünnipaigast, kehitaks ta õlgu ja pakuks heal juhul, et oli vist kusagil Šveitsis. Võib-olla on suures riigis lihtsalt nii palju kuulsaid asju, et sellisele detailile ei jagu tähelepanu?

Šveitsis asub Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon CERN. Mateeria algosakeste uurimise keskuses töötas veebitehnoloogia loojana tuntud briti alam Tim Berners-Lee. Toona alustatud tehnoloogilise lahenduse eesmärk oli seostada erinevaid teadusartikleid läbi märksõnade suuremaks võrgustunud teatmekoguks ehk hüpertekstiks. Esimene variant võeti kasutusse 1989. aastal. Tulemus osutus sedavõrd kasulikuks, et tekstimassiivi lingiti üha uusi allikaid nii maja seest kui ka maailmast.

Nähtus jäänukski veel tükiks ajaks akadeemiliseks, kui poleks toimunud samaaegset personaalarvutite võidukäiku kontoritest kodudesse. Seda peamiselt arvutimängude tõttu, aga ka kasvavast vajadusest teha kontoris alustatud tööd kodus edasi.

Erinevalt teaduskeskustes ja ülikoolides levinud üsna keerukatele arvutite juhtimise keskkondadele arendati personaalarvutite kasutamiseks mugavamaid operatsioonisüsteeme. Neist suurimaks sai Windows, mille keskkonda loodi omakorda esimesed veebibrauserid, nagu Mosaic, Netscape Navigator ja Internet Explorer.

Kuigi see "internetivärk" oli esialgu rohkem nohikute teema, käivitus võrguefekt. Nähtuse väärtus kasvas koos seda kasutavate inimeste arvu suurenemisega. Protsessi on raske peatada ja tulemus on teada, ent probleem on veebi sünnipaigaga. Isegi Vikipeedias pakutakse veebi sünnipaigaks Šveitsi, mis on vale.

CERN-i peahoone asub Šveitsis Genfi äärelinnas. Inimkonna üheks kalleimaks rajatiseks peetava keskuse avalikkusele tuntuim komponent on umbes 100 meetri sügavusele kaljusse rajatud ringikujuline Suur Hadroni Põrguti. Selles umbes 27 km pikkuses kiirendis läbiviidud eksperimentidega tuvastati aastakümneid teoreetilise käsitluses oma väljaga kõikidele asjadele massi loova Higgsi bosoni olemasolu kinnitavad tõendid.

Sellega arvestades on mõneti paradoksaalne, et olles valmis otsima reaalsuse kõige väiksemat osakest, jäetakse veebi kui selle reaalsuse ühe olulisema leiutise loomise asukoht piisava täpsusega määratlemata. Selle asemel levitatakse veebi sünnikohana infot kümnete kilomeetrite suurusel alal paikneva organisatsiooni peakorterit.

Isegi veebi loomist tähistav mälestustahvel asus kaugel konkreetsest ruumist, kus Tim Berners-Lee algupäraselt veebi loomise kallal töötas. Tegelikkuses kulgeb osa CERN-i rajatisest Prantsusmaa territooriumil. Muu hulgas asub suure kompleksi hoone number 31 mõned meetrid üle piiri Prantsusmaa poolel. Kuigi kahe riigi vahelt ei kulge nähtavat piiri, on see ometi faktiliselt olemas. Algosakeste läbimõõdu täpsusega maailma suhtuva organisatsiooni puhul peaks mõned meetrid tähistama märgatavat mastaapi.

Tim Berners-Lee töötas hoones number 31. Ta mõtles veebitehnoloogia loomisele ka kodus. Seegi asus Prantsusmaa poolel. Alles veebi tehnilise arendamise ajaks kolis ta ajutiselt Šveitsis asuvasse üürimajja. Ometi, nii algupärane idee kui ka reaalsete veebi loomise tegevuste ja esimese veebiserveri asukohaks on geograafiliselt Prantsusmaa pinnal asuv tuba.

Mõned aastad tagasi, seoses veebi sünnipäevapidustusega, korraldati CERN-is selle teatraalne uuskäivitamine. Organisatsioonilistel põhjustel ei korraldatud sedagi etendust algupärases toas, kuna ruumis tegutses nüüdsest organisatsiooni büroo. Välisest suurusest hoolimata on tuhandeid töötajaid koondavas CERN-is alati vähe ruumi ja igasugused kulutused peavad olema põhjendatud.

Pole siis ime, et Tim Berners-Lee järel tema toas töötanud arvutiinsener ei teadnud, mis seal tegelikult oli juhtunud. Sellest teada saades olevat olnud ta üllatunud ja väga rõõmus. Ent ometi on antud asjaolu jäänud avalikkuse eest saladuseks. Ainukese muutusena on praeguseks mälestustahvel paigutatud õige toa juurde.

Isegi maailma jaoks väidab veeb ise lugematute artiklite kaudu, nagu see oleks sündinud Šveitsis. Samal ajal salakavalalt uudishimulikke inimesi filtreerides, hoides tegelikkust kirjeldavaid fakte samas inforuumis. Huvitav, kas lätlased teavad, kus sündis veeb?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".