Tehisintellektil põhinev kunstnik murdis pildipankadesse

Suured pildipangad on teinud viimasel kuul kannapöörde ja hakanud vaatamata autoriõigustega seonduvale õudusunenäole võtma vastu tehisintellekti genereeritud fotosid, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Öeldakse, et pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Veel öeldakse, et rääkimine on hõbe ja vaikimine kuld. Sellest võiks järeldada, miks on interneti pildipangad nagu Shutterstock või Getty tulusad ettevõtted. Rahvalikud tarkuseterad on pidanud usutavuse jaoks läbima ajas korduvaid teste.
Käimas on neist kõige värskem. Oma elust rääkides saadetakse üha sagedamini sõnade asemel mõni hetkest tehtud foto või videolõik. Igapäevaseks töisemaks infovahetuseks vajatakse suurema infotihedusega pilte. Arvestatakse tuntud meediateoreetik Marshal McLuhani tähelepanekuga, et meedia ise on osa sõnumist. Sestap on pildi kvaliteet sõnumi osa ja rahvaliku klõpsimise tulemuste asemel koguvad pildipangad süstemaatiliselt kõiksuguseid teemasid teenindava sisuga materjali.
Sisu kõrval on oluline kvaliteet. Pilte kogutakse neid ise tehes, tellides professionaalidelt või valitakse neile pilte saatvate harrastajate pakutavast materjalist. Äri turvavaks raamistikuks on kindla päritoluga autori ja koopiaõigused.
Seda vähemalt hetkeni, kui lavale astub tehisintellektil põhinev piltnik. Tehisintellekt ise ei oma ühtegi pilti, vaid õppis pilte tegema, käies enne looma asumist kõikide teiste tehtud pilte vaatamas. Masin õppis, millistest digitaalsetest tahukatest koosnes Edgar Degas' akvarelli vesiroos, kokteiliklaas Eduard Wiiralti graafilisel lehel või Getty pildipanka kuuluva saksofonisti otsa ees helkiv higitilk. Seejärel jäi masinmõistus ootama inimese käsurida, milles on soov koostada impresssionistlik pilt põrgus mängivas saksofonistist.
Pilte suudab võimas masin luua mõne sekundiga. Veel pole näha selgust alanud vaidlustes, kas masin on kunstnik või mitte. Praeguse seisuga võib mõelda, et kunstilise meele omanikuks on inimene, kes toimib kunstilise elamuse filtrina. Inimene otsustab, milline masina produktsioon oma intrigeeriva kompostisooni ja põneva teostusega äratab temas esteetilisi või emotsionaalseid tundeid.
Aeg-ajalt võib teda panna mõtlema mõnda pilti poole peale läbiv horisontaalne piimjas joon. Joon võib sarnaneda sellele, mida võib veebis kohata koopiaõigusega kaitstud Getty pildipanga materjalil. Joon ongi sealt pärit! Tehisintellekt õppis pilte tundma emotsioonitu analüütilisusega, mõistmata, et tuhandetel piltidel korduv horisontaalne joon kirjaga Getty Images ei ole sama kui tuhandetel piltidel on kaks silma, nina ja kõrvad. Masina jaoks ei ole pildil inimesele tähendusrikkad objektid. Masin tajub oma "pintslitõmbeid" rohkem või vähem kõrval asuva matemaatilise fragmendiga korreleeruva arvulise kaaluna.
Esialgu ei pöörata hallikale triibule või mõnele muule originaali meenutavaga kohtumisel tähelepanu. On ju avalikus ruumis piiranguteta vaatamiseks miljoneid autori- ja koopiaõigusega kaitstud pilte. Kaitse ei keela vaadata, vaid piirab kasutamist oma pildina või müügiobjektina. Antud osas kehtivad selged reeglid. Läbi vaidlemata ja kohtupraktikas testimata on tehisintellekti poolt teistele kuuluva loomingu õppimise tulemusel sünteesitud pildid.
Hallika joone või tuntud kunstniku stiili matkimise pärast kedagi ei karistata. Küsimus on piiris, mille taha jäävad autori õigused ja kust algab avaliku huvi, sealhulgas innovaatilisele tehnoloogiale rajaneva uueneva ettevõtluse stimuleerimiseks antav luba.
Küsimus polegi niivõrd lõplikus otsuses, kuivõrd ettevõtjaid kammitsevas teadmatuses. Ühest küljest sunnib konkurents võimalikult varakult uut tehnoloogiat kasulikuks tegema. Teisalt võib hilisem õiguslik lahend nullida tehtud investeeringud ja potentsiaalselt põhjustada rea kulukaid kohtuvaidlusi.
Kõhedust tekitavat olukorda iseloomustab seoste rida, kui arvutit õpetatakse kellegi teise tarkvara abil kolmandate inimeste piltide põhjal looma midagi, mida müüb neljas osapool viiendale, kes kasutab seda oma äranägemise järgi. Seejärel võib küsida, kuidas jagunevad omandiõigus, muud õigused ja vastutus.
Septembris keelduski Getty pildipank võtmast vastu tehisintellekti genereeritud pildimaterjali. Kui firma litsentseerib sellise pildi kasutamiseks näiteks ajakirjas, ootab lahendamist kardetavalt liiga suur juriidiline segadus. Selle asemel eelistati kaubelda vanamoodsalt materjaliga, millel on täpselt määratletud omandi- ja autoriõigused. Toona paistis, et ka konkureeriv Shutterstock vältis tehisintellekti abil loodud pilte.
Möödus vaid kuu ja mainitud suured teatasid pildibaasid tegid 180-kraadise pöörde. Ilmselt aimasid nad, et alanud on uue virtuaalse ja seni omanikuta seisva varanduse metsik hõlvamine. Aeglased jäävad kaotajateks. Kui kõik teevad sama, pole karta hilisemates kohtuvaidlustes üksiolemise kõhedust. Mõlemad ettevõtted teatasid koostööst tehisintellektil põhinevate pildiloome ettevõtetega.
See on vaid esimene signaal algavast vastakaid reaktsioone põhjustavast segadusest, sest tehisintellekt teeb ka muusikat, loob tekste, valmistab videoid, meisterdab 3D-printeri abil asju, avastab uusi ravimeid, juhib meid liikluses ja vastab meie küsimustele.
Meie oleme vait, mõeldes, et see on kulda väärt.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"