Laialt levinud liitium-ioonakud on selle jaoks ikka veel kallivõitu, ja igal pool ei ole sobivat maastikku, kus saaks suurt hulka vett kõrgemasse kohta varuks pumbata.

Ameerika, Kanada ja Hiina teadlased on nüüd välja mõelnud uudset tüüpi aku, mille valmistamiseks läheb tarvis ainult kergesti kättesaadavaid ja odavapoolseid materjale.

Aku üks elektrood on alumiiniumist, teine väävlist, ja elektrolüüdiks nende vahel on vedel sool. Alumiinium on maailma kõige levinum metall, väävel aga odavaim mittemetall.

Vedel soolasegu, mis koosneb naatrium-, kaalium- ja alumiiniumkloriidist, on tuleohutu, erinevalt liitium-ioonakudes leiduvaist orgaanilistest elektrolüütidest.

Uudse aku vedelik vajab vedel olemiseks siiski mõnevõrra kõrgepoolset temperatuuri, umbes 110 kraadi Celsiust, aga vedelate soolade kohta on see temperatuur üsnagi madal. Liiatigi ei vajagi aku välist soojusallikat, sest soojus tekib aku laadimisel ja tühjenemisel ise.

Donald Sadoway Massachusettsi Tehnikainstituudist Cambridge'is ja ta kolleegid tõdesid katseis, et aku pidas vastu sadu laadimistsükleid; laadimine oli seejuures kiire, vähem kui minut.

Aku tootmishind tõotab tulla umbes kuus korda madalam kui enam-vähem sama võimekatel liitium-ioonakudel.

Teadlaste sõnul võiks selline aku sobida energiasalvestina kas või kodusesse majapidamisse, samuti võiks neist laadida elektriautosid.

Oma toredast väävel-alumiiniumakust kirjutavad Sadoway ja kaasautorid ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.