Elon Muski tehtud pakkumine Twitteri ostmiseks võis jätta ükskõikseks. Igaühe elus on olulisemaid asju, millele mõelda. Ükskõiksus võis tuleneda ka sellest, et juhuslikult valitud inimene suure tõenäosusega seda teenust ei kasutata.

Twitteril on umbes 400 miljonit kasutajat ehk iga 17. Maa elanik. Igapäevaseid kasutajaid on poole vähem, st planeedil juhuslikult rännates kohtaks igapäevaselt säutsude lugejat kord iga 33 vastutulija kohta. Nii võttes peaks isegi imestama, et sündmus üleüldse ületas uudiskünnise.

Järsku peakski küsima, miks ületas ühe rikka inimese pakkumine enamusele võõra teenuse ostmiseks ikkagi uudiste läve. Seda ajal kui maailmas pole puudust muudest muredest, mida pikivad vähesed rõõmud. Esimene osa vastusest valgustab ka teist. Nimelt pole uudised suunatud kogu maailmale, vaid kindlatele sihtrühmadele. Antud juhul neile, kes kasutavad Twitterit. Neist moodustavad märkimisväärse osa kogukondade kõige aktiivsemad inimesed.

Vanuseliselt on iga kolmas Twitteri kasutaja 25–34-aastane, iga viies 35–49-aastane. Kaks ühiskonnas aktiivset demograafilist rühma moodustavad kasutajaskonnast 60 protsenti. USA statistika põhjal kirjutatakse 92 protsenti säutsudest kõigest kümne protsendi kasutajate poolt. Ülejäänud 90 protsenti piirduvad lugemisega, sest neid huvitab, mida arvavad elust teatud inimesed.

Järelikult on Twitter arvamusliidrite platvorm. Kuivõrd informeeritus on üks võimu avaldus, siis omavad ka Twitteri lugejad osakest võimust. Majandust ja poliitikat kujundavates linnades kohtab selliseid indiviide palju sagedamini, kui kord 33 vastutulija järel, tõenäolisemalt kord iga kolmanda-neljanda kohta. See peaks võimaliku Twitteri ostmise muutma huvitavaks ka neile, kes teenusest ei hooli.

Sotsiaalmeedia omanik määrab, kes ja kuidas saab enda arvamust levitada. Paralleeli leiab kodanikke esindavatest vähemusest loodud parlamentidest. Vähemus sõlmib seal kõiki kodanikke puudutavaid kokkuleppeid. Paktid, sobimused ja kompromissid sõltuvad huvipoolte kommunikatsioonist omavahel ja avalikkusega.

Kodanikud ei protesteeri usus, et otsustajad on nende poolt sinna valitud. Twitter on eraomand, mitte demokraatlik organisatsioon. Ettevõte põhikirjaline kohustus pole riikide parimate juhtimisotsuste toetamine, vaid kasumi teenimine. Kasutajate demokraatlike reflekside rahuldamine huvitab vaid piirini, mis ei ohusta kasumit. Tegemist on puhtalt faktilise, neutraalse tõdemusega, millega seoses ei tohiks end eksitada õige ja vale vahel valimise moraalsete kaalutlustega.

Järsku ikkagi peaks? Viimase umbes viie-kuue aasta poliitiliste valimistega seoses tärkasid Twitteri ümber üpris ägestunud "sõnasõjad". Teenusele heidetakse ette poliitikute ja isegi riikide vabaduste piiramist ning meeleoludega manipuleerimist. Räägitakse riikideülese infoplatvormi kätte kogunevast poliitilisest võimust, mida pole keegi sellele teadlikult ega ettekavatsetult loovutanud. Lihtsalt nii juhtus. Isegi Twitteri asutaja Jack Dorsey kahetses, et nii juhtus.

Juhukombel tärkavad nähtused ei allu juhtimisele. Vastsel juhul oleks võimul olijad need varakult endale allutanud. See toobki tagasi maailma rikkaima ettevõtja Elon Muski ostupakkumise juurde. Raske on tõrjuda mõtet, et olles suurte ja murranguid põhjustavate ettevõtmiste juht, peab tal kõige muu käitumusliku müra varjus olema hea vaist seni veel peidus olevate suurte võimaluste suhtes. Huvitav, mis see võiks olla?

Tesla juht väitis seoses Twitteri ostuks tehtud pakkumisega, et soovib vabastada sotsiaalmeediaplatvormi "erakordse potentsiaali". Twitteri ostmise kavatsus pole tema soolo. Ta on pidanud ära rääkima varju jääda soovivate investorite rühma. Isegi kui esialgne ostukatse tõrjuti tagasi, pakub juhtum võimaluse mõtteharjutuseks püüda näha seda, mida näeb visionäär Musk.

Ühtlasi on võimalik olla nutikam kogu Twitteri nõukogust. Viimane lükkas küll Muski pakkumise tagasi ja ähvardas täiendava aktsiaemissiooniga pareerida tema katseid ka tulevikus, aga ometi jäeti müümise võimalus lahtiseks. Twitteri müümise väljavaate ja "erakordse potentsiaali" kohta annab aimu teenuse koht sotsiaalmeedia maastikul.

Kasutajate arvul põhinev edetabel kirjeldab, kes pakuvad kõik valdkonnas midagi kasulikku, olles ühtlasi säutsu teenusest edukamad. Tipust alustades on nendeks Facebook, Youtube, WhatsApp, Instagram, TikTok, WeChat, QQ, LinkedIn, Pinterest, Reddit ja Snapchat. Kusjuures 12. kohal asuv Twitter jääb enamusele kordades alla, esimesele neljale üle kümne korra. See viitab juhtkonna nägemuse senisele piiratusele ja Muski kirjeldatud "erakordsele potentsiaalile".

Oletades, et inimeste ärkveloldud aeg ja tähelepanu on piiratud ressurss, peaks Twitteri potentsiaali arendamine võtma ära teistele teenustele annetatud rahaks konverteeritavat aega ja tähelepanu. Loetletud teenuste käes on suurem osa internetti kasutavast inimkonnast.

Musk inimesi juurde ei too, aga peaks nägema midagi paremat. Tema Starlink satelliitide võrgustikule rajatud internetiside peaks lähiaastatega saavutama meile tuttava maise alternatiiviga sarnase võimsuse. Selleks ajaks sõidutavad miljonid Tesla elektriautod maalaseid, pakkudes salongis viibijatele sõna-, asukoha- ja ostuvabadusi, kasutades detsentraliseeritud krüptoraha. Visioonist puudus vaid toimiv teenus, midagi Twitteri-sarnast.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".