Elon Musk ei pea meeldima, temaga ei pea nõustuma, aga ta väärib imetlust või vähemalt imestust. Maailmas on miljardeid inimesi, kelle seast suudavad väga-väga vähesed muuta toidust saadud energia millekski, millega pälvivad laia piirideülest tähelepanu. Nende hulgas on omakorda väga-väga vähe inimesi, kelle poole suunatud reaktsioonispekter ulatub vihast fanatismini ning on põhjustatud klounaadist revolutsioonilist tehnoloogiat tootvate ettevõtete juhtimiseni.

Mainitud kahest filtrist keegi teine vist peale Elon Muski läbi ei mahukski. Imestust peaks vähemalt põhjustama mehe väsimatus, sest temaga seotud skandaalid ja ettevõtlusedu on saatnud teda juba õige mitu aastat.

Umbes nädala eest üllatas Elon Musk pea kõiki interneti kasutajaid, soovides osta Twitteri 43 miljardi dollari eest. Uudis tekitas palju küsimusi. Osa neist olid retoorilisemad, teised konkreetse vastuse ootusega. Näiteks, kas tal tõesti jätkub päevas aega, kehas energiat ja peas mõistust senistele ettevõtmistele lisaks asuda juhtima probleemset Twitterit või mis saab maailma avalikus vestluses olulisest tribüünist, kui ettevõte viiakse ära börsi avaliku kontrolli alt väljas oleva ärimehe eraomandiks.

Vähestel on Muskiga äritegemise kogemusi. See võib olla ka Twitteri 11-liikmelise nõukogu ostupakkumist tõrjunud esmareaktsiooni põhjus. Musk oli liiga kiire ja räige. Ootamatut ostupakkumist nimetati halvas usus tehtavaks tehinguks, firmaosanike huvide vastu käivaks jõuliseks ülevõtmiseks jne. Selle tulemusel andis säutsuteenuse strateegilist tüüri hoidev juhtkond mõista, et Musk mingu sinna, kus kasvab pipar. Kui ta peaks aga uuesti üritama, külvatakse niinimetatud mürki ehk emiteeritakse nii palju uusi aktsiaid, et ta ei saavuta juhtimiseks kunagi vajalikku enamust.

Sündmused kulgesid praktiliselt mõne päeva jooksul, kiires tempos ja enne nädalavahetust. Sellest võis Twitteri juhtkonnale piisata rahunemiseks, et lugeda veel kord, mida 263-miljardilise varandusega maailma hetkel rikkaim inimene ikkagi pakkus. Muski ettepanek kõlas, et pakun osta kogu Twitteri, makstes aktsia eest sularahas 54,2 dollarit, mis oleks 54 protsenti kõrgem hind kui päev varem, mil ta alustas Twitterisse investeerimist ja 38 protsenti rohkem eelmise päeva väärtusest, kui ta avalikustas oma investeeringu.

Ridade vahelt lugemise oskusega inimestele sisaldas pakkumine Muskile omast ja rahanumbritest näiliselt hoolimatut teatrit. Hind võinuks olla kasvõi ühe sendi võrra teistsugune kui 54.20, aga ei. Just selline pakkumine sisaldab numbrijada 4-2-0, mida tuntakse marihuaana kasutajate seas nn süsteemi vastu suunatud koodina. Karsketel 1970. aastatel vihjemängust alguse saanud numbrijada viitab kanepi suitsetamisele.

Muski üks varasemaid suuri skandaale leidis aset 2018. aastal, kui ta säutsus Twitteris, et Tesla võiks börsilt ära viia, makstes aktsia eest 420 dollarit. Seejuures olnuks matemaatiliselt 20-protsendilise ülehinnaga pakkumine väärt 419 dollarit, aga Musk lisas dollari, et saaks "õige" numbri. Pahanduste poolest rikka kanepikultuuri halb karma päädis sellega, et Muski süüdistati börsiga manipuleerimises, temalt võeti nõukogus kaasarääkimise õigus ja keelati ilma järelevaatajata midagi säutsuda.

Toonasest ajast on ta rääkinud Twitterist kui ebademokraatlikust ja sõnavabadust piiravast nähtusest. Üha võimalusena pakkus ta siis, et teeb ise veelgi parema Twitteri. See pole sugugi lihtne ülesanne, arvestades, et sama on vähemalt paaril korral püüdnud teha Twitterist eemaldatud Donald Trump.

Eelmise nädala ostupakkumises kirjeldas Musk Twitteri nõukogule oma kavatsetavat strateegiat sõnadega, et "investeerisin Twitterisse, kuna usun selle potentsiaali olla sõnavabaduse platvorm terves maailmas. Usun, et sõnavabadus on toimiva demokraatia jaoks ühiskondlikult obligatoorne."

Vahest on siin paljudel õppida, kuidas Elon Musk äri teeb, sest natukene rohkem kui nädala jooksul on toimunud midagi ameerika mägede atraktsiooni meenutavat. Kehvema närvikavaga inimestes võib põhjustada isegi iiveldushooge.

Esmalt saadi teada, et Musk on Twitteri suuromanik, siis võeti ta nõukogu liikmeks, millest Musk loobus. Järgnes Twitteri ostupakkumine, mis tõrjuti, ähvardades küllaltki ägestunult kõik tema järgmised katsed nurjata. Esmaspäeval levisid kuuldused, et nädalavahetusel koos käinud Twitteri nõukogu on ikkagi vist sõlmimas firma müügilepingut.

Väidetavalt olid mitmed aktsionärid soovitanud heast müügivõimalusest mitte loobuda. Vahepeal tutvustas Musk ka ostuks kavandatava raha allikaid, olles kokku pannud varasemaga võrreldes natukene parema, 46,5 miljardi dollari suuruse pakkumise. Veerand rahast laenab ta oma Tesla aktsiate vastu, umbes poolt rahastab ta talle kuuluva sularahaga ja ülejäänu laenab suurtelt Wall Streeti pankadelt. Ööl vastu teisipäeva ilmuski kinnitus, et Musk saab Twitteri omanikuks, makstes 44 miljardit dollarit.

Nüüd siis ootame vastust küsimustele, kas ta saab uue mänguasja kasutamisega nii hakkama, et see ei lähe katki. Pole sugugi välistatud, et kogeme koos Elon Muskiga, kui raske on tagada ideaalset sõnavabadust, kui ta peab suure autoturuga Hiinas tegutseva Tesla huvisid kaaluma vastu uiguuride või Hong Kongi elanike inimõigusi ja sõnavabadust. Halvemal juhul näeme teda säutsumas numbrit 420.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".