Praegu toimivad laineenergia lahendused on enamasti mõeldud avaookeanis kasutamiseks. "Läänemere jaoks sobiliku laineenergia muunduri ehitamine peab võtma arvesse, et võrreldes ookeani lainetega, mis on keskmiselt kolm meetrit kõrged, on Läänemeres laine keskmine kõrgus pool meetrit," märkis laineenergia uurija, Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi doktorant-nooremteadur Nikon Vidjajev.

"Läänemere veemass on siiski tohutult suur. Seega tuleb uurida, kuidas energia sealt ikkagi kätte saada," lisas uuringu kaasautor, Lappeenranta Tehnikaülikooli inseneeria doktorant ja Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia õppejõud Riina Palu.

Sisuliselt pole laineenergia midagi muud, kui alternatiivne võimalus tuuleenergia kasutamiseks. "Lained lükkab liikvele tuul. Mida suurem on takistusteta pind, seda suuremaks saavad lained kasvada. Ookeanis on takistusteta merepind Läänemerega võrreldes mõõtmatult suurem. Samuti nõrgendab Läänemere lainetust madalam merepõhi," selgitas Vidjajev.

Praeguseks on Tallinna Tehnikaülikooliga koostöös valminud laineenergia muunduri prototüüp, mida teadlased soovivad nutikamaks ja Läänemere tingimustele sobivamaks ehitada. Olulist rolli mängib arenduses lainete tugevuse mõõtmine ja selleks on teadlased koos erasektoriga arendanud välja lainemõõturi nimega LainePoiss. "Ühtlasi jälgib mõõtur ka laine suuna muutumist ja annab info edasi muundurile, mis seadistab ennast vastavalt laineoludele," täiendas Vidjajev.

Lokaalsed lahendused

Uurijad märkisid, et laineenergia tootmismahud ei saa olla võrreldavad meretuuleparkide võimsusega, küll aga võib sellel olla oluline roll kohalike lahenduste pakkumisel. "Näiteks võiks tulevikus laineenergia abil varustada mõnda sadamat või Prangli-suurust väikesaart. Ideaalis võiksimegi mõningates kohtades liikuda lokaalsete lahenduste suunas, mis oleks autonoomsed ja ei sõltuks suurtest energiavõrkudest. Samas oleks võimalik seda energiat ka võrku müüa," rääkis Palu.

Kohalikemate lahenduste suunas liikumist toetab ka salvestustehnoloogia areng, mis võib tulevikus aidata viia elu nendele saartele, kus elektrienergiavarustust praegu ei ole. "See aitaks hoida kokku infrastruktuuri rajamise kuludelt, mis on reeglina väga suured," selgitas Palu.

Väiksem keskkonnamõju

Erinevalt tuuleenergiast ei kaasne laineenergiaga visuaalset reostust. "Muundur, mis lainetest energiat püüab, on võimalik uputada veepinna alla, mis tähendab, et see ei jää kedagi visuaalselt häirima ja see muutub merekeskkonna osaks," märkis Palu. Samuti ei tekita laineenergia tehnoloogia lärmi ega häiri linde.

Laineenergia arendamisel on oluline jälgida selle kokkusobivust laevaliiklusega. "Vältimaks olukorda, kus laev veealuse seadmega kokku põrkaks, on laineenergiaalad markeeritud poide ja valgustusega," lisas Vidjajev.

Uurijad rõhutasid koostöövajadust avamere-tuuleparkidega, mille jaoks rajatud taristut saab kasutada ka laineenergia tootmisel. "Me jälgime praegu tähelepanelikult arenguid avamere- tuuleparkidega ja loodame, et kui aeg on küps, siis õnnestub nendega koostööd teha," rääkis Palu.

Rahandusministeeriumi koordineerimisel koostatud Eesti merealade planeeringus laineenergia sobivust eraldi ei uuritud. "Keskkonnamõjude hindamised on reeglina asukoha- ja tehnoloogiapõhised. Keskkonnauuringuid saab läbi viia siis, kui  tehnoloogia on valmis konkreetses asukohas kasutamiseks," kommenteeris Palu.

Viie aasta perspektiiv

Uurijad avaldasid lootus, et lähema viie aasta jooksul võiks laineenergia Läänemerel kasutusele tulla. "Ka ettevõtjate poolt on selge ootus olemas ja ma arvan, et see on realistlik," märkis Palu.

Ta lisas, et täiesti uute tehnoloogiate turule tulemisele eelneb reeglina umbes kolmkümmend aastat eeltööd: "Kui me mõtleme tagasi, siis näeme, et tuule- ja päikeseenergia ettevalmistamine on käinud väga pikka aega ja alles nüüd on see jõudnud buumifaasi. Me peame olema realistlikud, et laineenergeetika arendamine võtabki aega."

Laineenergia tehnoloogia arendamine on näide sellest, kuidas innovatiivsed lahendused sünnivad ülikoolides ja teadusasutustes. "Alles siis, kui muundurid on olemas ja pilootprojektid läbi viidud, on võimalik kaasata investeeringuid erasektorist, et tehnoloogiat edasi arendada. Esimene väljatöötamise faasi puhul on väga oluline avaliku rahastuse tugi," kommenteeris Palu.

Inglismaa ülikoolides katsetati laineenergia võimalusi juba 19. sajandi lõpus. Järjekindlam arendustöö algas 1970. aastatel, mil taastuvenergia sektori järele tekkis nõudlus. On teada, et sellel perioodil arendati laineenergiat ka juba Läänemere piirkonnas, kui laineenergiat kasutati majakate elektriga varustamiseks.

Uuring ilmus ajakirjas Sustainability.