Eesti impordib aastas natukene üle 70 miljoni kuupmeetri gaasi, millest saadakse umbes 5,2 TWh energiat. Energiakandjate hinnatõusu tõttu teatakse, õigemini tunnetatakse energiaturul toimuvat varasemast paremini, kuigi tuttavam teema on endiselt autotranspordiga seotud nafta ja naftasaadused. Neid kahte teemat ühendab ja samas eraldab tegur, mida on ilmselt kõik näinud naftamaardlatest tehtud piltidel. Naftatornide läheduses on torn, mille tipust paiskub taeva poole ere tuleleek.

Torni tipus põleb naftamaardlas leiduv gaas. Maailmapanga hinnangul on tegemist monumentaalse raiskamisega. Gaasil lastakse põleda, sest nafta ammutamise enam kui 160-aastase ajaloo jooksul on alati nii tehtud. Teisisõnu, nafta müümine on olnud sedavõrd kasumlik, et gaasiga pole tahetud tegeleda. Selle kasutuselevõtt ja transport eeldaks gaasitrassidele lisaks kohalike seaduste muutmist ja poliitilist tahet.

Hinnanguliselt põleb maardlate kohal küünilisena etendusena ja tühja ööd valgustavalt 142 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Meenutusena, seda pole mitte kahe Eesti jagu ehk 70 miljonit kuupmeetrit, vaid kasutult põletatud gaasiga kataks paarituhande Eesti vajaduse.

Viimastel aastatel on keskkonna temaatikasse lisandunud krüptoraha matemaatilisele kaevandamisele kasutatava elektrienergia tootmise saaste mõjud. Pelgalt bitcoin'ide kaevandamisele kasutatakse 0,5 protsenti maailmas kasutatavast elektrienergiast. Seda on umbes seitse korda rohkem Google teenuste aastasest elektritarbimisest. Google'i teenuseid kasutavad praktiliselt kõik 4,6 miljardit interneti kasutajat, samas kui bitcoin'idel on 46 korda vähem ehk umbes 100 miljonit omanikku, kelle meeltes krüptoraha väärtus käib meeli erutavalt üles-alla.

Viimane kõneleb rohkem kasu ja kaotuse erutuses inimestest, kui rahast ja sellega seotud tehnoloogiast. Lähiajal pole rahunemiseks lootust. Uue nähtuse laevuke laperdab tormisel merel ja randa pole näha. Kes soovivad reisida, peavad arvestama iiveldushoogudega. Seejuures pole välistatud, et paati astub nii suur tegelane, et upub ära.

Täiendavaid laineid põhjustab naftatootja Exxon Mobili idee testida, kas naftamaardlates põletatavat gaasi tasuks rakendada krüptoraha kaevandamiseks. Eelmisel aastal käivitatud eksperimentaalses koostööprojektis on partner gaasi elektrienergiaks muutev ettevõte, mis siis omakorda edastab elektri krüptoraha kaevandavale arvutipargile. Elektri tootmiseks kulutatakse umbes pool miljonit kuupmeetrit gaasi kuus ehk aastas kulutatakse krüptoraha testprojektiks sama palju gaasi, kui tarbib Eesti ühe kuu jooksul. Projekt asub Põhja Dakotas.

Edu puhul kavandatakse sama korrata veel Nigeeria, Argentiina, Guajaana ja Saksamaa maardlates. Keskne ajend ilmselt pole niivõrd soov osaleda krüptovaranduse kaevandamises, vaid otsitakse lahendusi, kuidas saavutada 2030. aastaks Maailmapanga seatud eesmärk naftamaardlates gaasi põletamise lõpetamiseks.

Elu näitab, kuivõrd mõjutab taoline algatus krüptoraha turgu. Looduse säästmise mõttes olukord vist eriti ei muutu. Naftafirma ei muuda gaasi traditsiooniliseks rahaks, nagu tehakse seda müües naftat või gaasi reguleeritud maailmaturul. Energia vahetatakse kõveramat teed pidi läbi elektritootmise reguleerimata ja spekulatsioonidele rajatud vääringu vastu. Seejuures paistab, et sel teel toodetud elekter on jaeturu jaoks liiga kallis.

Isegi kui Exxon Mobili võib paigutuda kasutuna raisatud gaasi müüdavasse vormi pakendajate poolele, siis puhtalt krüptorahaga rikastumisest motiveeritud arendajad on juba mõnda aega otsinud looduslikumaid energiaallikaid. Muu hulgas püütakse kasutada maasügavusest soojusenergiat pinnale kandvaid geotermilisi kuumaveeallikaid.

Maailma suurimate naftavarudega rikkuses end puruvaeseks majandanud Venezuela püüab krüptoraha "petro" abil ohjeldada hüperinflatsioonis ametliku rahana kasutatava bolivari pöörast väärtuskadu. Erinevalt USA naftafirma soovile vähendada tootmises raiskamist, loodetakse Venetsueelas muuta maast ammutatav must kuld sirgjooneliselt inflatsioonikindlaks krüptorahaks.

Kehva majandusliku seisu tõttu meelitab odav elektrienergia hind riiki krüptokaevurite arvutiparke. Oma käitumise tõttu pole paariariigil palju valikuid ja hädas haaratakse ka hälbelisest.

Sama võib korduda Venemaal. Levivad kuuldused, et riigis võidakse pangandusele seatud rahvusvahelise isolatsiooni leevendamiseks viia nafta ja gaasiga kauplemine vähemalt osaliselt krüptorahapõhiseks. See oleks huvitav areng, kuna maavarad on olnud riigi peamised valuutaallikad.

Samas on tegemist suure vastuoluga, sest riigi keskpanga hinnangul tuleks krüptoraha käitlus, sh kaevandamine riigis keelata. Vaid päevad enne Ukraina ründamist esitas aga rahandusministeerium krüptoraha kasutust käsitleva seadusettepaneku. Selles võetakse keskpangaga võrreldes pehmem positsioon, mis keelaks küll krüptorahasse investeerimine, aga lubaks kaevandamisel jätkuda.

Elektrienergias mõõdetuna on Venemaa krüptoraha kaevandamises maailmas kolmandal kohal. Sestap on Venemaal võimalik Venetsueela stsenaariumi kordumine. Ühe reaktsioonina võidakse 46 korda suurema, rahuarmastava ja kuritegevusega võitleva maailma poolt püüda krüptorahast lahti saada. Liiga suure reisija tõttu seni investoritele põnevust pakkunud rahalaevuke upub.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".