Harrastuspüüdja Ants Vändrast tõi välja, et tema pikaajalised kalastaja kogemused näitavad kalavarude pidevat vähenemist. Merele toovad nii Antsu kui ka Viljandis elava Romi tegevus ise ja liikumisest tulev tervis. Ilmselgelt peab pikalt jää peal istumiseks olema vastavalt riides, kuid päikeselise ilmaga värskes õhus istumine annab palju tagasi.

Keskkonnainspektor Sandra Kuuse kinnitusel kujuneb Pärnu laht külmadel talvedel, kui laht korralikult kinni jäätub, omamoodi kalastajate magnetiks. Lahe vahetust lähedusest pärit kalastajad moodustavad jääl olevatest meestest isegi vähemuse, suurem osa on pärit kaugemalt Eestist ning sagedad on ka lätlased. Peamine saagikala on talvisel ajal ikka ahven, kes on muu hulgas ka 2022 aasta kala.

Päeval, kui kontrollis kaasas käime, ütlevad kõik püüdjad, et võtt on üldiselt kehva, vaid ühel lätlasel on õnnestunud saada veidi parem ahvenasaak ja üks kutseliste kalurite grupp saab uhkustada kahe korraliku kohaga. Kuidas näevad aga aastast aastasse jääpüüki teinud mehed kalade populatsiooni tervist?

"Minul on siin merel kala püüdmise- staaži juba oma kolmkümmend aastat. Ja mitte ainult siin Pärnu lahel. Selle ajaga on kala absoluutselt, tunduvalt vähemaks jäänud," ütles Ants. Peamiseks põhjuseks pidas ta väljapüüki, seda nii merel kui sisevetel.

Kalade hoidmine ongi põhjus, miks näiteks ahvenale on kehtestatud 19 sentimeetrine alammõõt. Ööpäevas tohib harrastaja tuua kaldale maksimaalselt 15 kilogrammi kala. Saagi müük on harrastajatele keelatud. Ometi leidub rikkumisi aastast aastasse enamvähem ühe palju.

"Me tahaks ikka loota, et inimesed on ausad ja korralikud. Paraku olen päris kindel, et kõik need harrastuskalastajad, kes siia Pärnu lahele tulevad kala püüdma, ei tee seda ainult enda jaoks. On infot, et seda müüakse ka kokkuostjale, mis on tegelikult keelatud. Ja selle nimel me siis päevast päeva töötame, et me neid tabada," ütles Keskkonnaameti Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus. Samas rõhutas ta, et suurem osa kalastajatest on siiski korralikud ning tulevad merejääle aega veetma ja enda jaoks püüdma.

Inspektorite leitud kalad konfiskeeritakse, mõõdetakse, kaalutakse ja pildistatakse rikkujate silme all ning pannakse seejärel spetsiaalsete pitseeritud kottidega sügavkülma. Kuna konfiskeeritud kala süüa ei tohi, ootab see külmkapis kevadet, mil inspektorid need merelindudele toiduks annavad.

Üksinda jaanuarikuus on inspektorid konfiskeerinud nii palju kala, et keskkonnaameti büroo külmkapp on sellest ääreni täis. Muu hulgas on kapis ka üks kott, millest võib leida üle viiekümne alamõõdulise koha.

"See on päris tõsine probleem, see mõjutab ju otseselt järglasi!," rõhutas Toomas Õmblus. "Mida rohkem me praegu alamõõdulisi välja püüame, seda väiksem on võimalus, et need suureks kasvavad. Eriti koha on Pärnu lahes niigi väga vähe sees."

Kuigi suurema osa kalastajatega probleeme ei ole, on teatud seltskond siiski aastast aastasse järjepidevalt röövpüügi lainel. Üks levinud teguviis on näiteks see, et püütud alamõõdulised või 15-kilose kogumahu piiri ületavad kalad pannakse jää peal eraldi valgesse kilekotti, mida inspektorid lume sees kuigi hästi ei näe. Kott omakorda asetatakse endast kümmekond sammu eemale ning kui inspektor küsib, saab kohe mugavalt öelda, et ei tea.

Paraku ei näita rikkumiste arv pikemas ajaplaanis langemist.

"Kui teeme aastakokkuvõtteid ja vaatame avastatud rikkumisi, siis on need ikka enam-vähem samal tasemel. Sellest on muidugi kahju, et me teeme küll oma tööd ja tahaksime, et rikkumiste arv väheneks, aga paraku ei ole seda praegu näha," tunnistas Õmblus.

Päeval, mil "Osoon" Pärnu lahel kalakontrollis kaasas käis, paistiski kõik pigem hästi olevat. Meie külastuse ajal leiti vaid kaks alamõõdulist ahvenat. Nendega kaldale tulnud kaks meest üritasid neid veel omavahel ära jagada, nagu vähendaks see rikkumise suurust. Kui inspektorid teatasid, et nii ikka ei saa, pakkusid mehed, et "näe kajakas tuleb, anname kajakale".

Kokku tuvastasid inspektorid tol päeval kuus alamõõdulise kala püüdmise juhtumit. Paaril korral oli kalastajatel tasumata püügiõigus ning jaht leiti ka anonüümne kott nelja kilo ahvenaga.

"Kalad ei ole Liivi lahes praegu veel suguküpsed. Kui me püüame pidevalt alamõõtu kalu välja või püüame liiga palju kalu, siis ei hakkagi nende arvukus kunagi suurenema," pani inspektor Sandra Kuusk püüdjatele südamele liialdamisest hoidumist.