Põhja-Korea pindala on Eesti territooriumist umbes kaks ja pool korda suurem. Riigis peaks elama ligemale 25 miljonit elanikku. Liites aasta arvestuses kokku eratarbimise, kõik investeeringud, valitsemisele tehtavad kulud ja omatoodangu ekspordi, saadakse summa, mis ühe korealase kohta on 638 dollarit. Eestis on vastav näitaja 23 312 dollarit elaniku kohta. Erinevus on 36-kordne. Enamus rahvast on toidetud ja hoolitsetud, kuigi saaks ka paremini. Võrreldes Põhja-Koreaga ei ole pahandamiseks siiski põhjust üleliia palju.

Mõtteeksperimendina võiks küsida, kuidas suhtuks Maarjamaa rahvas, kui riik otsustaks umbes 13 miljardi euro suurusest riigi eelarvest eraldada miljard eurot ballistilise raketi valmistamiseks. Miljardi moodustab arenduskulu. Rakett ise maksaks sõltuvalt lennukaugusest paarist miljonist eurost ülespoole,. Hinna sees pole hävitustööks mõeldud kandam. Lõhkepea või keemiline relv tuleb hankida eraldi. Valmis rakettidest lennutaks pelgalt jaanuaris üheksa tükki naabrite tähelepanu püüdmiseks kuhugi Põhjamerre.

Meist 36 korda majanduslikult vähem tubli Põhja-Korea Rahvademokraatlik Vabariik saab sellise vägiteoga hakkama. Ilmselt ei taba kedagi kadedushoog, vaid küsimus, kuidas suudavad nad tühja kõhu kõrvalt oma raketiprojekti rahastada. Nädala eest valminud ÜRO raportist selgub, et varade oluliseks allikaks on röövitud krüptoraha.

Siit tuleb õpetlik näide, miks nimetas tuntud investor Charlie Munger aktsionäride küsimuse peale Bitcoin'i küberraha vastikuks ja tsivilisatsiooni huvide vastaliseks arenguks. Investor rõhutas, et talle ei meeldi raha, mida saab kasutada inimröövideks ja väljapressimisteks. Nüüd siis ka paariariigi raketiprogrammi rahastamiseks.

Jättes kõrvale riikliku terrorismi huvidega sobivalt varjatud maksesüsteemi kaudu korealastele saadetud toetused, osalevad rakettide arendamises elanikud riikidest, mida ähvardab Kim Jong-un tuumasõjaga. Rahaülekanne õnnestub tänu küberraha omadusele kuuluda vaidluste või jälgedeta viimasele, nähtamatule omanikule, sõltumat sellea saamise asjaoludest.

Hinnatakse, et 2021. aastal langes Põhja-Korea häkkerite saagiks 400 miljoni dollari vääringus küberraha. Nähtamatu raha hiivati nähtamatult Euroopa, Aasia ja USA krüptovaluutade vahendusega tegelevatest keskkondadest. See on osa kaotatud rahast, mille kadumine jõuab avalikkuse ette. Kõikidest personaalsematest lüüasaamistest ei räägita.

Sama kordub teise populaarse krüptoraha allika puhul, milleks on arvutisüsteemi kammitseva lunavara abil ohvritelt raha väljapressimine. Eelmisel aastal hinnati taoliste avalikkuse eest varjatud lunaraha suuruseks 18 miljardit dollarit. ÜRO hinnangul on Põhja-Korea küberrünnakutega kogunud oma massihävitusrelvade programmide jaoks kaks miljardit dollarit.

Kõik toimub rahvusvahelise vastutegevuse kiuste. ÜRO julgeolekunõukogu keelas Põhja-Koreal nii tuumakatsetuste läbiviimise kui ka ballistiliste ja arendamise ja väljatulistamise. Ometi tegutseb riik edasi ning teeb massihävitusrelvade ning rakettide arendamisel olulisi edusamme. Seejuures rakendatakse iga taolise juhtumiga riigile üha kurnavamaid sanktsioone. Rahvusvaheline julgeolek pole pingutuste kiuste paranenud. Pigem on olukord üpris halb.

Tegemist on omal moel paralleelmaailmast õppimise näitega. Pärast kurnavat sõda, 1945. aasta sügisel asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärgiks seati rahvusvaheline rahu ja julgeoleku säilitamine, rahvaste vaheliste sõbralike suhete arendamine ning saavutada koostöö ja riikide tegevustes mõõdukas ühtlus. Krüptorahas nähti samuti nn "rahvaste ühtsust", milles kõik on samal ajal partnerid rahasüsteemi toimimisele.

ÜRO kujunes manipuleeritavaks ja loodetud eesmärkide saavutamisel suutmatuks. Organisatsioon vaatas pealt vägivaldseid konflikte sõjajärgses Euroopast, kuni viimaste aastate sündmustele Süüriast Afganistanini. Ukraina ümber toimuvast rääkimata, kuhu rahukantsiks mõeldud ÜRO-d ei kaasatagi.

ÜRO-ga sarnases ideaalis pidanuks krüptorahast saama maksevahend ettevõtlusele, majandusmootor puuduliku pangateenustega rahvastele ja korporatiivsete riigikordade vastane demokraatia tööriist. Sünnihetke idealismi asemel toidetakse spekulatiivse ahnust, aidatakse maksude kogumisega kaasa lunavaraga väljapressimistele, toimitakse kuritegeliku rahapesu keskkonnana, võimaldatakse vältida rahvusvaheliselt kokkulepitud sanktsioone ja nüüd siis toetatakse massihävitusrelvade arendamist.

Kellelegi pole üllatus, et maailmas on halbu inimesi. Üllatus oleks, kui krüptoraha suudetakse nende käest tagasi võita.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".