Väidetavalt on matemaatika universumi keel ja inimesed on selle saladusi läbi ajaloo püüdnud lahti harutada. Tehtud on palju ja töö jätkub. Seetõttu õpetatakse matemaatikat üha uuesti kõikidele põlvkondadele kõikides maailma koolides. Matemaatika rakendusliku edu viljadest räägitakse vähem. Võib-olla on põhjus õppimisega seotud raskuste ülistamine, kui näiteks keerulisele matemaatikale rajanevatesse arvutimängudesse suhtutakse rohkem või vähem varjamatu hukkamõistuga.

Omal moel suuremat pilti vaadates paistab, et Covid-pandeemia tõukas protsessi, mis oli tükk aega viibinud kahe maailma vahel. Need olid varasem kultuur, milles mängimist peeti ebaasjalikuks, infantiilseks ja isegi kahjulikuks. Mängida võis, aga teadvustatud kompromissina teiste väheväärtuslike olemise vormidega ja alles pärast seda, kui olulised asjad on korras.

Tasahilju lisandus uus, tehnoloogilise väärtusahela põhine vaade mängust kui reaalsuse täiendatud võimalustega simulatsioonist, mille teostamine stimuleerib kõrgtehnoloogia arengut, motiveerib täiustama ülikoolide tööd ja loomulikult räägitakse arvutimängudest areneva ning tulevikku loova ettevõtlusena.

Pandeemia isolatsiooni ajal kasvas üleilmselt videomängudele pühendatud aeg 39 protsendi võrra. Kahe suure mängukonsoolide valmistaja ja neid mängudega varustava Microsofti ja Sony mänguäri käibed olid rekordilised ning ainuüksi konsoolisektor teenis esimesel Covidi aastal üle 45 miljardi dollari. Covidiga seotud sulgemiste esimestel kuudel kasvas veebipõhistest mängudest huvitunute osakaal üle 60-aastaste seas 200 protsenti.

Uus trend on vanema põlvkonna huvi mängude vastu hoopiski teise nurga alt. Selleks on poliitika ja pensionifondi investeeringud. Seegi protsess on tasahilju hoogu kogunud, aga puudus vajalik tõuge. Nüüd tasub olla tähelepanelik, sest mängumaailmas toimus Tonga saart tabanud vulkaanipurskest suurem mullistus. Microsoft teatas, et tahab osta mänguvalmistaja Activision Blizzardi umbes 69 miljardi dollari eest.

Uudises võib näha võtit, millega saab avada ukse tulevikku. Sealt paistev on seotud ka kooliga. Kasvõi selle kaudu, et kodudest videolingi ajal toimunud õppimist võib võtta suure mänguna, milles osavamad mängijad tegelesid ekraaniaknas midagi seletava õpetaja taustal Call of Duty, World of Warcraft või Candy Crush'i mängimisega. Mängude valik on palju suurem, aga need on Activision Blizzardi tuntuimad tooted.

Teine seos kooliga tuleneb eriti noormeeste karjäärivalikust. Vähemalt esialgses idees näevad paljud end rikastumas professionaalsete arvutimänguritena. e-Sport toob ekraanide ette rohkem vaatajaid ja selle kaudu reklaamiraha, kui paljud traditsioonilised spordivõistlused, teatrist ja muusikast rääkimata. Populaarsed on ka unistused tuua tulevikus perele leib lauale tööga arvutimängude valmistamise ahelas ja raha jääks ülegi. Mainitud Activision Blizzardi peadirektori palk on vaid 154 miljon dollarit aastas.

Microsoft ei jaga miljardeid niisama. Börsifirma peab nägema tulevikku, milles tänane raha töötab suurema raha tootmisprotsessis. Praegu hinnatakse, et maailmas on umbes kolm miljardit aktiivset mängijat. Nende arv kasvab kümnendi lõpuks poole võrra ehk 4,5 miljardini.

Microsoft toodab mängukonsoole Xbox ja varustab neid populaarsete mängudega. Toormest kaupa valmistavast tootjast maksva kliendini ulatuva väärtusahela kohta öeldakse, et tegemist on vertikaalselt integreeritud ärimudeliga. Suure mänguvalmistaja ostuga sirutab firma majandushaarde nüüd ka horisontaalselt, kogudes raha ülejäänud mänguplatvormidelt, sh otsestelt konkurentidelt.

Ebatavaliselt jõulise sammu taga võib näha mängumaailma tabanud gorillade tantsu. Viide gorilladele pärineb Geoffrey Moore raamatust "Gorilla Game", milles kirjeldati suuri tehnoloogiaettevõtteid jõuliste ahvidena, kes tõrjuvad vähemad pärdikud omavahelisest tantsust välja.

Teine gorilla on end Metaks nimetama asunud Facebook. Meta ei varjagi tulevikku, milles kogu eksistentsiaalne kogemus kombineerub arvutil sünteesitud mängulise maailmaga. Mänguäris löövad kaasa veel Google ja Apple teenides tulu mobiilsetel platvormidel. Huvitav osapool on Amazon, mille käes on vähemalt kaudu üllatavalt 90 protsenti veebimängude maailmast. Populaarsed mängukeskkonnad kasutavad nimelt Amazoni pilveteenust.

Vanemaid inimesi huvitab mängus osalemise võimaluse ja investeeringute taustal taolise arengu poliitilised tagajärjed. Vanadus on siin peamiselt ühendatud poliitikute keskmise eaga. Nad oskavad arvutada, kes on valijad ja kust saadakse kampaaniaraha. Kartuse poolel on hirm tehnoloogia firmade kätte koguneva võimu pärast. Seda tasakaalustab himu samasse kohta koguneva raha vastu. Arvutustehe on lihtne, kui vaid oskaks ka moraali matemaatiliselt lahendada.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".