Hruštšovkast smartovkaks ja digikaksikud ehk Kuidas teha linn targemaks?
Tark linn peaks kasutama tehnoloogiat nutikalt, olema oma tegemistes ökonoomne ja tõhus, vähendama kulusid ja kasvama säästlikult ning kokkuvõttes tõstma elanike elukvaliteeti. Kuidas sellist linna ehitada? Just selle üle arutlesid Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor Siiri Silm ja Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskuse juhataja Ralf-Martin Soe Dubais toimunud maailmanäitusel Expo.
Targa linna kontseptsioon on läbinud mitu etappi: kõigepealt oli fookuses digipööre, seejärel asjade internet, nüüdseks on peatähelepanu all kliimaneutraalse linna disain, selgitas Ralf-Martin Soe. Kui esimene etapp on Eestis praktiliselt läbitud ja teisega tegeletakse, siis kolmanda puhul on suur töö veel ees.
Edasi tuleks asuda õnneotsinguile: "Kui kõik on digitaalne ja andmed liiguvad vabalt ning linnad on saanud kliimaneutraalseks, hakatakse loodetavasti senisest enam rõhku panema ka inimeste emotsionaalsele heaolule," visandab Soe.
Samuti oleks tema sõnul hea, kui inimesed saaksid oma linna arengutes enam kaasa rääkida. Osaliselt just seetõttu loodi Tallinnale ja Helsingile digitaalsed kaksikud.
"Hoonetele digitaalsete kaksikute tegemine pole midagi ennekuulmatut: nende abil saab uurida hoone efektiivsust. Meie pilootprojekti abil valmisid aga Tallinna ja Helsingi rohealade digitaalsed kaksikud," toob Soe välja. Loodud mudelite abil saab näitlikustada, kuidas plaanitud muudatused linnakeskkonda ja -õhku mõjutavad.
Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labori uurimisrühma juhtiv Siiri Silm huvitub aga inimeste liikumisest ning seda on eriti hea uurida mobiiliandmete põhjal. Tema sõnul võiks see, kuidas inimesed linnas kulgevad, olla sisendiks uute transpordilahenduste väljatöötamisel.
Samuti tegeletakse Tartus vanade kortermajade nutikalt keskkonnasäästlikuks muutmisega. "Projekti käigus saavad hruštšovkadest smartovkad: liginullenergiahooned, mille elanikud saavad reaalajas nii jälgida kui ka reguleerida oma energiatarbimist," kirjeldab Silm. Kogutud andmeid saavad kasutada ka teadlased.
Millised sensorid Eesti linnaruumis juba toimetavad? Kuidas kohalike omavalitsuste erinevad e-keskkonnad omavahel suhtlema saada? Mil moel jõuda sinna, et inimeste internetikogemused oleksid ühesugused sõltumata sellest, kus nad elavad? Mis juhtub, kui teadlased linna laborina näevad? Kuidas linnakodanikke projektidega liita? Teadusagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud Dubai Expo ülikoolide päeva eel salvestatud vestlust saab täies mahus kuulata portaalis news.err.ee.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro