Eksperdid kõrgest elektrihinnast: ootamatu šokk teeb Euroopale teene

Elektri ülekandeliinid Tallinnas.
Elektri ülekandeliinid Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti ja teised Põhjamaad on saanud lõigata suurema osa viimasest kahest aastast kasu ülejäänud Mandri-Euroopast palju madalamast elektri börsihinnast. Ekspertide hinnangul näeb lähitulevikus möödunud nädalaga võrreldavaid hinnašokke üha sagedamini. Ehkki pikas plaanis aitavad need Euroopa energiaturu unest äratada, peavad riigid tegelema seeläbi senisest märksa süstemaatilisemalt energiavaesuse ennetamisega.

"Praegune hinnamaastik muutub üleminekuajal märgatavalt ja hindade volatiilsus kasvab. Kui tuul puhub ja päike paistab, on elekter peaaegu tasuta. Kui aga mitte, seisame silmitsi ülikalli elektriga. Pikas vaates tasakaalustavad need äärmused teineteist ära," sõnas Hannele Holttinen, konsultatsioonifirma Recognis energeetikaekspert ja pikaaegne Soome tehniliste uuringute keskuse VTT dotsent.

Piltlikult, nii tarbijad kui ka tootjad peavad koguma parematel aegadel rasva, et valmistuda tõrgete korral hüppeliselt kasvavaks elektrihinnaks.

Möödunud nädalal nähtud hinnarekorditele vaatamata märkis Tallinna Tehnikaülikooli energiamajanduse ekspert Hannes Agabus, et seni on näidanud Põhjamaade elektribörs Nord Pool maailmale eeskuju.

Toimimisloogika järgi pääsevad börsil reeglina oma energiat müüma need, kelle tootmiskulud on kõige väiksemad. Seeläbi on eelis tuule-, päikese- ja hüdroenergial. Viimane turule pääseja määrab hinna. "Anomaaliaid on, aga näidake mulle turgu, kus neid pole. Puhtalt turualgoritmi mõttes on meil 3000 € peale 1000 €/MWh pealt veel pikk tee minna," viitas Agabus.

Seejuures vajab turg taastuvenergeetika osatähtsuse kasvades üha suuremat paindlikkust. Näiteks tahab kasvõi Eestis Elering viia 2023. aastal turuosalistele sisse 15-minutilised elektribilansi selgitused ja sellest lähtuvalt 15-minutilise turuhinna. Muutused puudutavad eeskätt elektritootjaid. Kui võrku jõuab lubatust vähem elektrit, tuleb tekkiva puudujäägi eest maksta võrgu tasakaalustajatele oma kiirelt käivituvate tootmisvõimsuste käitamise ees krõbedat hinda.

Erinevalt päev-ette turule kehtestatud hinnalaest pole praeguste reeglite järgi sellele ülempiiri seatud. Sõltuvalt olukorrast võib kerkida megavati hind nende jaoks potentsiaalselt lühikeseks ajaks sadade tuhandete eurodeni. See seaks esimesena löögi alla väiksemad taastuvenergiatootjad.

Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi KTH elektrisüsteemide professor Lennart Söder kinnitas, et laiemat pilti vaadates on täitnud Nord Pool selle asutamisel seatud eesmärgid. Vabaturg kasvatas konkurentsi ja kannustas elektritootjaid innovatsioonile.

"Otse loomulikult võime kaaluda praegu elektritootmise taasriigistamist, et inimesed ei peaks elektri eest enam üldse maksma nagu kunagi Nõukogude Liidus. Kaudselt maksaksime selle aga ise kõik omast taskust kõrgemate maksudega kinni ja konkurentsivõime väheneb," laiendas professor.

Täiuslik torm, geopoliitika ja üleilmastumise võlud

Nord Pool Spoti börsi nähtavat elektri keskmise hinna tõusu peab Söderi sõnul vaatama ühe osana laiemast Euroopat tabanud energiakriisist. Selle ühe näitena pidi isegi tuumaenergia suurtootjast Prantsusmaa tarbijad maksma oktoobris ja novembris elektri eest ligikaudu 2,5 korda rohkem kui näiteks Lõuna-Rootsi elanikud.

Gaasi ja söe hind on sel aastal aga Euroopa turul vastavalt peaaegu nelja- ja kahekordistunud. Nõnda on isegi CO2 saastekvoodi hinnaga arvestades kohati söejaamadega elektri tootmine odavam, kui selleks gaasi kasutamine. Viimane ilmestab, et kuigi oma rolli energia kallinemises mängivad Euroopa kliimaeesmärgid, on see vaid võrrandi üks osa.

"Praegune kriis ja praegused hinnad pole põhjustatud veel rohesiirdest, vaid pigem mitmete tegurite kombinatsioonist. Meie piirkonnas näiteks mõnede elektrijaamade rivist väljas olek, kõrge CO2 kvootide hind ning gaasi ja sademete nappus, mis muudab kallimaks gaasi- ja hüdroelektrit," viitas Hannele Holttinen. Põhjuseid on aga veelgi. Üleilmastunud maailmas ja piiriülese elektrimüügi korral mõjutab kõik kõike. Mõneti saab põhjuseid siiski kategoriseerida.


  1. Pandeemia I. Möödunud aastal alanud koroonapandeemiast tingitud majanduslangus vähendas maailmas järsult energianälga. Kui pole nõudlust, pole ka mõtet pakkuda. Mitmed fossiilkütuste tootjad kärpisid tootmist, sulgesid kaevandusi ja maardlate arendamine pidurdus. Majanduste kiirel taastumisel ei jõudnud enam pakkumine nõudlusega sammu pidada.

    Pandeemia II. Koroonalained lükkasid edasi mitmete elektrijaamade ja fossiilkütuste tootmiseks tarvilike rafineerimistehaste korrapäraseid hooldustöid. Lõputult seda siiski teha ei saa.

    Pandeemia III. Pandeemia lõi sassi ka üleilmsed tarneahelad, sh häiris tuuliku osade ja päikesepaneelide valmistamise. Viimase tulemusena venis uute taastuvenergeetikaprojektide valmimine.

  2. Ilm I. Ainuüksi Norra veereservuaarid võimaldavad talletada umbes 80 TWh jagu energiat, millest piisaks Eestile pea kümneks aastaks. Külm talv ja järgnenud kuum suvi ei õnnestunud neid aga korralikult täita. Kehvad olud on vähendanud ka Brasiilia hüdroenergia tootmist, mis sunnib otsima riiki alternatiive, mõjutades sellega maailmaturgu.

    Ilm II. Väiksema tuulekiiruse ja vaiksete olude tõttu saab toota vähem elektrit nii Läänemere kui ka Põhjamere avameretuuleparkidega.

  3. Kliimaeesmärgid I. Vastavalt sellele, kuidas poliitikud ja ühiskond laiemalt kliimamuutusega võitlemisest üha jõulisemalt räägib, väheneb huvi investeerida fossiilkütuste tootmisse. Kui 2014. aastal küündisid need ligi 700 miljardi euroni, siis sel aastal vaid 310 miljardi euroni. Taastuvenergeetika investeeringud pole lõhet seni tasakaalustanud.

    Kliimaeesmärgid II. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis keskset rolli mängivate CO2 kvootide hind on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Kui enne 2018. aastat pidid ühe tonni CO2 õhku paiskamise eest maksma ettevõtted alla kümne euro, siis nüüdseks on kasvanud see suuresti seatud kliimaeesmärkide tõttu üle 80 euro. Hinnalage pole, kuid poliitikute arvates on tõusnud hind liiga kiiresti.

    Kliimaeesmärgid III. Oma kliimajalajälge üritavad vähendada ka teised riigid. Nii kasutab näiteks Hiina üha suurema osa selle tehastes valmivatest päikesepaneelidest omaenda päikeseparkide rajamiseks, mitte ei ekspordi neid Euroopasse. Austraalia konkureerib aga söeelektri osakaalu vähendamiseks Euroopaga veeldatud maagaasi pärast.

  4. Gaas I. Põhjamerest gaasi ammutamine on Euroopas vähenenud ehk kohalik tootmine on vähenenud. Majanduslikus mõttes on USA-l sarnaselt Pärsia lahe riikidega nagu Qatar müüa veeldatud maagaasi Aasia riikidesse.

    Gaas II. Venemaa gaasitootmist on häirinud tulekahju Amuuri gaasitöötlemistehases. Märkimisväärset osa Venemaal toodetavast gaasist kasutatakse siseriiklikult mahutite täitmiseks.

    Gaas III. Ekspertide hinnangul kasutab Venemaa gaasi ka mõjutusvahendina. Muu hulgas oletatakse, et gaasitarnete vähenemisega loodetakse survestada Saksamaad heaks kiitma gaasitoru Nord Stream 2. Ühtlasi võib olla see karistus Saksamaa otsuse eest osta suur osa gaasist maailmaturult turu hinnaga, mitte Venemaalt pikemaajalise lepingu alusel.

"Võid küsida, kas Putini käitumine on normaalne. Tõele au andes meeldiks aga mulle endalegi praegu president Putin olla. Ma saan müüa Euroopasse vähem gaasi, külvata kõrge gaasihinnaga EL-i riikides rahulolematust, kuid teenida kuupmeetri pealt varasemast rohkem," muigas Lennart Söder.

Pikas plaanis võiks ergutada see tema hinnangul nii uute tuumajaamade ja tuuleparkide rajamist kui ka uute torujuhtmete ehitamist Põhja-Aafrikasse ja viia veeldatud maagaasi osatähtsuse kasvuni. Neist kõigist on aga vaid viimane lühikese vinnaga lahendus.

Valgus läbi pisarate

Kõrge elektrihind lööb käesoleval talvel valusalt ühtviisi nii tarbijaid kui ka suuremaid tööstusi. Ekspertide sõnul ei tohiks poliitikud ja laiem avalikkus kriisi raisku lasta. Sellega kaasnev šokk ja pisarad võiks Euroopa energeetikasektori talveunest äratada.

"Me vajame aeg-ajalt taolisi hüppelisi hinnatõuse, sest need sunnivad muutma meid nõudluse poolt nutikamaks. Samuti võivad suurendada need investeeringuid täiendavate tootmisvõimsuste ja energiasalvestite rajamiseks, olgu nendeks näiteks vesiniku tootmine või soojussalvestite rajamine," sõnas Hannele Holttinen.

Elektrit vabaturult ostes tuleb leppida, et eraettevõtete käitumine allub suuresti turuloogikale. Hannes Agabuse hinnangul on teinud madal elektrihind seega Euroopale mõnes mõttes karuteene.

"Elektri turuhind on olnud viimasel kümnendil sageli madalam tootmise omahinnast. Me ei räägi ainult taastuvenergia riiklikust toetamisest, vaid kasvõi Poola näitel kaitstakse ka fossiilkütuseid kiivalt. Energeetika on niigi poliitiliselt tundlik teema, kuid oleme näinud turul selget moonutust," laiendas Agabus.

Samale rõhus Lennart Söder. "Võime reguleeritud süsteemi juurde tagasi minna ja lasta kehtestada parlamendil elektrile maksimumhinna, kuid sellisel juhul peab riik ka mujal jõuliselt sekkuma. Kui hind püsib aastaid madal, ei tooda jaamade eluea lõppedes elektrit enam ükski erafirma," utreeris professor.

Just elektrihinna tõusu võib näha osaliselt põhjusena, miks on muutunud tuuleenergia näiteks Soomes viimastel aastatel konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetuseta. Riigi tuuleenergia liidu andmetel lisandus 2021. aastal võrku 850 megavati jagu taolist tootmisvõimsust. Kui kõik läheb praeguste plaanide järgi, valmib lähimal kahel aastal nimivõimsuse järgi veel enam kui 2500 MW jagu tuulikuid. Kontrastina valmis Eestis viimane suurem tuulepark 2014. aastal. Piisava tuule korral küündib Paldiski 18 tuuliku nimivõimsus 45 MW-ni.

Avameretuuleparke pole aga veel Eestisse üldse rajatud. Agabus lootis seetõttu, et inimeste elektriarvelt vastu vaatavad numbrid aitavad muuta nii nende suhtumist uutesse tuuleparkidesse ja elektrijaamadesse kui ka kiirendada uute tootmisvõimsuste lubade menetlemist. "Eesti häda on, et kõik räägivad, aga midagi ei toimu. Üldjuhul on vastus ei, ükskõik, mida sa ka teha ei taha. See algab keskkonnast, planeeringutest ja omavalitsustest," lisas ekspert. Kohati töötavad üksteise eesmärkidele vastu isegi riigiasutused.

Tavainimeste mured ja sotsiaalmajanduslik mõju

Üllaste ja pikaajaliste eesmärkide nimel ei tohi seejuures aga ära unustada inimesi, keda see otseselt puudutab. "On tohutult suur risk, et järsk elektrihinna tõus tõukab kehvemal elujärjel olevad inimesed energiavaesusesse. Osaliselt saavad siinkohal tulevikus appi tulla elektritootjad elektrihinna fikseerimisega, vähendades vastavalt parasjagu valitsevale turunõudlusele nende tarbimist," nentis Holttinen. Tarvilike nutilahenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtuni võiks kaaluda aga arvete ajatamist.

Vastuseks energiakriisile on mitmed riigid, nagu ka Norra ja Eesti, võtnud kasutusele erinevad toetusmeetmed. Näiteks sõltub Norras hüvituse toetus muu hulgas elektritarbimisest, kuid elektriaktsiisi vähendamine mõjutab kõiki. Eestis puudutab kõiki võrgutasude vähendamine.

Teadlased rõhutasid, et täpsed toetusmeetmed peavad jääma poliitiliseks valikuks. Eelistatult peaksid need olema suunatud aga suuremas vaesusriskis inimestele. Samuti saavad olla need vaid ajutine leevendus, mis ei lahenda põhiprobleemi – tootmisvõimsuste vähesust.

Liiatigi võib tulevikus oodata, et Euroopa elektrivõrke lõimitakse omavahel üha tihedamalt. Näiteks valmis oktoobri alguses Norrat Suurbritanniaga ühendav merekaabel, mis võimaldab jagada saareriigiga kuni 1400 megavati jagu võimsust. Ajalooliselt on olnud Norra elektri eksportija ja Suurbritannia elekter kallim. Nõnda tõotab kergitada ühendus elektrihinda peale Norra ka ülejäänud Nord Pool Spoti piirkonnas.

Lisaks kodumajapidamistele peavad elektri eest rohkem maksma ka tööstusettevõtted. Viimane ei ohusta vaid Eesti suurtootjate konkurentsivõimet, vaid on pannud muretsema ka näiteks Rootsi ja Norra ettevõtted. "Elektritootjad võivad rõõmustada, kuid täiendavad ühendused Mandri-Euroopaga on pannud Norra alumiiniumitööstuse muretsema. Nad peavad tõstma oma lõpptoodangu hinda, kolima teise riiki või oma kohaliku tootmise kinni panema," nentis Lennart Söder.

Rootsis võib elektrihinna kiire tõus anda hoogu tselluloositööstuse hääbumisele. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast võivad olla puidurafineerimistehased nii energiatootjad kui ka -tarbijad. Mõne aasta eest kulutasid need aastas keskmiselt 10 teravatt-tunni jagu energiat. Ehkki puidutööstuses hõivatute inimeste arv on viimastel aastatel niigi vähenenud, võtab tehaste sulgemisel töötuks jäävate inimeste ümberõpe aega isegi maine poolest heaoluühiskonnas.

Olemuslikumad lahendused

Hannes Agabus nentis, et Eestil üksinda on oma väikeste tootmisvõimsuste tõttu Nord Pooli hinna kõigutamine raske. Riigisiseselt võiks pöörata seega rohkem tähelepanu tarbitava energiahulga vähendamisele. Näiteks saaks parandada hoonete energiatõhusust. Möödunud aastal ilmunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud analüüsist nähtub, et järgmise 30 aasta jooksul vajaks Eestis rekonstrueerimist ligikaudu 141 000 elamut ja hoonet.

Kui Venemaa oma gaasikraane täielikult kinni ei keera, võib lähitulevikus mõelda Agabuse sõnul ka täiendavad gaasiturbiinide paigaldamisele. "Tehniliselt poleks eriline probleem Kiisale paarisaja megavati jagu võimsust juurde laduda. Eleringile tuleks anda sellisel juhul volitus käivitada neid ka siis, kui need viimased paarsada megavatti turuhinna kalliks ajavad, mitte vaid avarii korral. Sisuliselt moonutame sellega aga taas turgu," mõtiskles Agabus.

Turuosalistes tekitas hiljuti pettumust juba EL-i raha eest elektrisüsteemi inertsi tõstmiseks kompensaatorite ostmine.

Agabus on uurinud ka tuumajaama konkurentsivõimet Nord Pooli elektribörsil. "Kui finantsilised eeldused on õiged, mahuks see igat pidi turule. Kui ettevõtjad räägivad 300-megavatisest moodulreaktorist, siis see võiks olla võimsuselt rahulikult vähemalt kaks korda suurem," viitas ekspert. Ta nentis aga, et tuumajaama rajamist ümbritseb veel rohkelt küsimärke, alates jäätmeprobleemist, end veel tõestamata tehnoloogiast ja lõpetades riikliku huvi olemasoluga.

Samuti võiks lõigata senisest rohkem kasu elektrihinna kõikumistest. "Näiteks ehitab praegu Helsingi ulatuslikku soojuspumpade ja soojusmahutite süsteemi, et asendada viimased linna läheduses asuvad elektrit ja sooja tootvad söejaamad," viitas Hannele Holttinen. Madalama elektrihinna ajal talletatakse süsteemi lisasoojust, et kasutada seda kehvemal ajal hoonete kütmiseks.

Hinnakõikumised mängivad võtmerolli ka salvestusseadmete arendamisel. "Kui hinnakõikumised ära võtta, on energiasalvestite väärtus null. Sama peab suuresti paika ka soojuspumpade puhul. Tunnipõhise arvestuse korral saan sellega maja soojaks odavamalt, kui maksaksin selle eest püsivalt sama hinda," märkis Lennart Söder.

Taolisest paindlikust tarbimisest on kasu ka riiklikul tasandil. Kui kedagi elektri hetkehind ei huvita, tuleb investeerida vähem ülekandeliinidesse ja ainult tipukoormuse ajal käivitatavatesse elektrijaamadesse.

Samas võtmes mängivad tulevikus võrgu tasakaalustamises üha tähtsamat rolli kahepoolsed elektriautode laadimispunktid ja tarkvaralahendused. Näiteks aitab juba praegu Rootsis tiputarbimise ajal võrku tasakaalustada ettevõte Tibber, mis müüb suurema koormuse ajal süsteemiga liidetud autode akudest võrku väikeses koguses lisaenergiat.

Must lammas

Lõppkokkuvõttes on võimalik Eestil ennast ülejäänud Euroopa elektrivõrkudest lahti haakida. Lennart Söderi kunagise doktorandi väitekirja valguses seaks see riigi aga ebamugavate valikute ette. Täpsemalt uuris ta, kui kalliks läheks Leedul taastuvenergeetika võidukäigu korral täieliku energeetilise sõltumatuse kindlustamine.

Kuna tuulekiirus on terve riigi ulatuses võrdlemisi samasugune, tähendaks see tiputarbimise jagu reservvõimsuste alalhoidmist. Tulemuste põhjal oleks aasta lõikes elektrihind sellisel juhul oluliselt kõrgem kui Nord Pool Spoti börsihind.

"Ideel oleks jumet, kui sa kliimat ja rahvusvahelisi kokkuleppeid täielikult eirad ning saad kogu oma elektri fossiilkütustest. Ühiskonna üldise mõtteviisi tõttu on aga raske näha, et see oleks poliitilises mõttes jätkusuutlik," viitas Lennart Söder. Sellele lisandub teiste Euroopa Liidu riikide surve. Suurriikidel on vastuvoolu ujumine kergem. Selle nädala alguses ähvardas Euroopa heitmekvootide kauplemissüsteemidest lahkuda suurema osa oma elektrienergia söest ammutav Poola.

Maailma Energiaagentuuri hiljutise raporti valguses oleks oma energiapoliitika vaid fossiilkütustele üles ehitamine erandlik. Viimasel kümnendil on lisandunud igal aastal rohkem taastuvenergeetika võimsusi kui aasta varem. "Tempo kasvab, nagu see seda tegema peaks, kuid kliimaeesmärkide täitmiseks peaks toimuma see veel kaks korda kiiremini. Me oleme õige raja peal, kuid peaksime veel rohkem pingutama," sõnas Hannele Holttinen.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: