Meile juba aatomituumast tuttavad osakesed, prooton ja neutron koosnevad teatavasti kolmest kvargist; on olemas ka kahest kvargist koosnevaid mesoneid; avastatud või väidetavalt avastatud on ka neljast, viiest või kuuest kvargist osakesi, mis kipuvad küll väga kiiresti lagunema. Ühekaupa kvarke aga teooria järgi olla ei saagi.

Yan Lyu Pekingi Ülikoolist ja ta kolleegid tegid kahe Jaapani superarvutiga enam kui aasta vältel keerukaid arvutusi ja kirjutavad nüüd ajakirjas Physical Review Letters, et kuuest c-kvargist ehk nii-öelda sarmiga kvargist koosnev liitosake on täiesti võimalik.

Kvarke on teada kuut tüüpi, c-tüüp on siis üks neist kuuest, lisaks kõigi nende tüüpide antiosakesed, antikvargid.

Lyu ja kolleegide väljaarvutatu näol on tegu niinimetatud dibarüoniga ehk osakesega, mis koosneb kahest barüonist. Barüoniks on tavaks aga nimetada kolmest kvargist osakesi nagu seda on prooton ja neutron.

Looduses endas on tegelikult üks dibarüon ka täiesti olemas, vähemalt asjakohase tõlgenduse korral. See on raske vesiniku ehk deuteeriumi tuum ehk deutron, milles prooton ja neutron on saavutanud omavahel teatava kaheosalise ühtsuse.

Prooton ja neutron koosnevad aga u- ja d-kvarkidest; eksootilisevõitu c-kvarki, millest Lyu ja kolleegide mudeldatud moodustis koosneb, neis ei ole.

Mudeli aluseks olnud arvutused olid väga keerulised, sest kvantkromodünaamika võrrandid, millel kvarkide vastasmõju teooria põhineb, lähevad vähegi suuremates süsteemides väga järsult väga keerukaks.

Teadlased kasutasid arvutuste tegemiseks numbrilisi ehk pigem jõumeetodeid, mitte analüütilisi, matemaatiliselt sidusamaid. Kuuest sarmkvargist koosnev dibarüon on nende sõnul seejuures aga veel kõige lihtsamini mudeldatav dibarüon.

Teadlaste sõnul aitavad seesugused uuringud paremini mõista, kuidas kvargid mitmesuguseid osakesi moodustavad. Sedakaudu aga mõistame ju paremini, kuidas meie maailm ehitatud on.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.