Šveitsi ja Prantsusmaa piiril paiknevas Euroopa Tuumauuringute Keskuses ehk CERN-is kompaktse müüonsolenoidi ehk CMSi nimelise detektoriga kogutud andmeid analüüsides jõudsid teadlased järeldusele, et tipukvargi mass on 171,77 gigaelektronvolti, pluss-miinus 0,38 gigaelektronvolti ehk umbes 183 korda suurem kui meile kõigile aatomituumadest tuttava prootoni mass.

Andmed olid saadud Suures Tuumaosakeste Põrgutis aastal 2016 korraldatud katsetest, kus lastigi just neid äsja võrdluseks mainitud prootoneid omavahel suurel kiirusel kokku põrgata.

Mõnikord juhtus, et prootonite põrkel tekkinud prügis sisaldus hetkeks ka paar tipukvarki. Teadlased analüüsisid nüüd just nende põrgete omadusi veel täpsemalt ja põhjalikumalt kui seni ning said nii ka tipukvargi massile senisest täpsema väärtuse.

Tipukvargi massi on aga hea võimalikult täpselt teada, sest selle järgi saab hinnata elementaarosakeste maailma kirjeldava teooria, standardmudeli sisemist kooskõla, lootuses tuvastada ka sisemisi vastuolusid.

Tipukvargi mass on teooria järgi tihedalt seotud selliste teiste põnevate osakeste massiga nagu Higgsi boson ja W-boson.

Huvitaval kombel on teised teadlased just äsja teatanud, et W-bosoni mass tundub seniarvatust oluliselt erinevat, mis paistabki viitavat võimalikule vastuolulisusele standardmudelis.

CMS-i teadlaste täpsustatud tipukvargi mass on siiski standardmudeliga kooskõlas, kuid teadlased kavatsevad oma hinnangut veelgi täpsustada, kui uurivad läbi veelgi suurema hulga põrkeandmeid, mis on CMS-i eksperimendis kogutud aastail 2017 kuni 2018.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.