Tavatult intensiivne poliitiline polariseerumine ilmutab end kõikjal maailmas. Närvilisust elus hoidvaid stressiallikaid on palju ja paistab iga päevaga lisanduvat. Seetõttu satutakse tegema samme ja ütlema sõnu, mida rahulikumas olustikus oleks suudetud vältida. Nüüd on vastupidi, sest vaoshoitus tundub nõrkusena.

Märgatav osa poliitilisest masinavärgist kasutab rabedat olustikku, mängides rahva emotsioonidel, et neid suunata ühtede poolt ja teiste vastu. Midagi sarnast kogetakse eraelus. Sealt pärinevate kogemuste järgi inimesed ei jaksa ega taha väga kaua vihased olla. Solvumine võib olla pikema elueaga, aga viha elatakse välja kasvõi puruks visatud taldrikute näol. Idee on suunata vihaenergia kuhugi mujale, et ka see nn teine pool märkaks signaale lepitamise võimaluste otsimiseks.

Antud valguses on huvitav USA äärmiselt teravaks kujunenud poliitiline vastuseis, milles ka kõige väiksem asjaolu võis lahvatada poliitiliseks poriloopimiseks, mille taustal moodustasid kõrgeima seadusandja Senati alamkomisjoni liikmed üllatava ühisrinde. Komisjoni ees oli Instagrami juht Adam Mosseri.

Populaarsele pildivahetamisele rajatud veebiteenuse kritiseerimise leidub ka palju põhjuseid. Seekordne poliitilise viha ühinemine ületas aga ootuseid. Pole välistatud, et oleme tunnistamas ventiili otsimist, mille kaudu saaks poliitiliselt kurnavalt üle piiri läinud vimma tuulutada.

Poliitikud nimetasid Instagrami uueks tubakaks. Sellega vihjasid nad mõnekümne aasta tagusele ajale, kui maailma tubakatööstus varjas suitsetamise seost enneaegse suremuse ja elukvaliteedi kahjustamisega. Pildid tunduvad esialgu ohututena. Seda võib võrrelda tegelikust probleemist mööda vaatamisega, sest küsimus on piltide sisus. Visuaalse informatsiooni analüüsile kulub suurem osa aju ressursist, sest selles sisalduv on sõnadest rikkam teabeallikas.

Kui pildid ei ärataks inimestes emotsioone, poleks visuaalset kunsti olemas. Ka instapildid on visuaalne kunst, sest nende loojad arvestavad, milliseid tundeid see võiks vastuvõtjas esile kutsuda. Mõnikord on vaataja reaktsioon äärmuslik.

USA senaatoritel on võtta näiteks sealsete noorte enesetapustatistika. Võrreldes lähtekohaks võetud aastatega 2000–2007, kasvas aastatel 2007–2017 suitsiidide esinemine 10–24-aastaste seas 56 protsenti. Võrreldes 2019. aastaga kasvas pelgalt 2021. aasta esimesel poolel erakorralise meditsiiniosakondadesse jõudnud suitsiidikatsetajatest teismeliste tüdrukute arv poole võrra. Poiste vastav näitaja oli neli protsenti.

Milles siis on probleem? Neiud on tundlikud välimust puudutavatel teemadel. See pole kellelegi saladus. Aines, mida on kontsentreeritud nii koduses miljöös kui ka reklaamimaailmas. Probleem teravneb hüppeliselt murdeeas. Muu hulgas avastatakse enda osa suuremas maailmas ja kasvab soov olla iseseisvam. Meediaruumi kultuur hoidis keha kuvandiga seotud reklaami suhteliselt mõõdukana. Sotsiaalmeedia ja eriti puhtalt pildipõhine Instagram kõrvaldasid varasemad piirangud, kuna ühe kliendi pilt ei ole reklaam.

Pildivoog muutus üha mestikumaks. Mitmed vastasparteide senaatorid koostasid väljamõeldud neiu profiilid, eesmärgiga mõista, mida tüdrukud Instagramis kogevad. Nende ekraane uputasid peagi teated plastilisest kirurgiast, keha düsmorfiast ja paljust muust, mida eksperdid peavad kahjulikuks ja vaimset heaolu ohustavaks. Leidus isegi pilte, mida üks senaator ei saanud ametkondlike reeglite tõttu seinale kuvada. Seega on probleem olemas.

Instagrami juht Adam Mosseri püüdis teenust kaitsta väites, et toodud näited on erandlikud ja kahjulikuks peetud sisu jõuab väheste klientideni. Lisaks püüdis ta tõrjuda väiteid teenuse sõltuvust põhjustavatest omadustest. Kõige huvitavama kaitsena tõi Mosseri lauale kõik teised sotsiaalmeedia teenused öeldes, et teised teevad kõike seda sama. Ühtlasi kordas juht vajadust reeglite järele, mis tuleksid väljastpoolt keskkonda. Paistab, et omavahel reklaamirahade eest konkureerides ei suudeta kliente kaitsvaid kokkuleppeid luua.

Sestap on huvitav järgida, kas ja kui palju hakkavad omavahel tülli läinud poliitilised jõud kõiges halvas süüdistama uue põlvkonna tehnoloogilisi platvorme. Lisaks on kiirelt marurikkaks saanute vastu lihtne rahvast ässitada. Mitte, et see poleks osaliselt nende süü.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".