Vihatuimate moesõnade esikoha haaras zoom
Tehnoloogiaettevõtete turundusosakonnad peavad end maailmamuutvate lahenduste esitlemiseks moe- ja märksõnade välja mõtlemisel tihti geniaalseks. Paraku hakkavad need elama päris maailmas iseseisvat elu ja omandavad hoopis teise varjundi, märgib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Kõik peaks teadma, mida tähendab "iktsuarpok". Eskimode kasutatavas injupiaki keeles tähistatakse selle sõnaga olukorda, kui inimene väga ootab kellegi saabumist, ta ei suuda kannatamatust maha suruda ja käib seeõttu korduvalt väljas tema saabumist kontrollimas.
Jätkuva uue pealevoolamise ootustega harjutatud põlvkonnas võiks kompaktse sõna abil hoida kokku pika SMS-sõnumi ja säästa isegi loodust. Sõnalise infotiheduse kasv toetaks ajastu pürgimust suurendada andmete ja informatsiooni edastamise tõhusust.
Edukas süsteemis toimub jätkuv infoedastamise optimeerimine. Vastasel juhul ei saa rääkida edu jätkumisest. Süsteemi liikmed ise seda samas ei märka ega kujunda teadlikult. Näiteks jääks enamus vastuse võlgu, kui küsida, miks peaks info liikumise kiirust kasvatama. Küsida võiks veel, kui palju leidus mõnekümne aasta eest neid, kes ootasid interneti saabumist.
Olgu meenutatud, et mobiiltelefonigi peeti algusest peale enamusele ebavajalikuks tehnoloogiaks. Võluväel harjutakse uuega kiiresti. Seejärel võetakse juhtunut juba loomulikuna, hoolimata sellest, et vaid mõni aasta varem poleks sama peale osatud mõeldagi.
Nüüd nõustutakse ilma seletamata, et andmete edastuskiirus võiks olla parem, kuid parem mille jaoks? Enamasti mõne teenuse kasutamiseks, mida ei osatud ise varem nõuda. Ühtlasi võib märgata kasvavat kannatamatust seoses infomahuka tekstiga. Asemele soovitakse lühikokkuvõtet sõnumi tuumikust, taju vähem koormavat lühiformaati, akronüüme, suhtlusringkonnas väljakujunenud žargoone ja moesõnu.
Öeldakse, et väärtuslik on see, mille eest ollakse valmis andma oma raha. Moesõnu, inglise keeles buzzwords'e, väärtustataksegi eriti just kaubanduses. Kompaktse, kuid paljutähendusliku ja kõigile mõistetava sõnaga on võimalik tõhusalt märgistada müüdavat kaupa. Seda eriti ajalises ning tähelepanu mõõdustikus ehk rahaliselt kallistes reklaamiepisoodides.
Sotsiaalses suhtluses kajastub väärtus teisiti. Moesõnade kasutus aitab luua ühtekuuluvust. Seda mitte niivõrd ühtse hõimu ega kultuuri mõttes, vaid iselaadi edumeelsuse noodistikus.
Moesõnad sünnivad ju uue ja innovaatilise tutvustamise olustikus, milleks on peamiselt tehnoloogiaga seonduv. Laiatarbe kasutusse jõudes puhastatakse neist keerulisem sisu, sest kes siis seni olematu tehnilist sisu mõistaks. Lihtsam on sõnu esimesena välja öeldes jätta mulje süvateadmistest, jättes vastuvõtjast kuulaja sundolukorda. Oma rumaluse tunnistamise asemel onju temalgi lihtsam äraoleva naeratuse saatel noogutades asuda ise seda sõna kasutama.
Uue sõna sisu tasapisi täitub ja täpsustub, kuni saavutab moesõnale omase levikuulatuse. Varasemale viidates pole põhjust küsida, mis on järgmine moesõna. Meie seda ju ei tea. Teame vaid, et varsti on uus sõna või fraas vaja endale selgeks teha.
Nõnda on iga moe traagikaks selle vananemine. Vanade moesõnade kasutamist võib võrrelda just äsja moest läinud rõivaste kandmisega. Probleem pole keha katvast rõivast kadunud füüsikalistes omadustes, vaid sotsiaalses kapitalis. Õigemini selle bilansis, milles vanade moesõnade kasutamist võib käsitleda kuludena. Kulusid kiputakse vihkama.
Oodatavalt leidub neid, kes järgivad internetis levivate moesõnade saatust. Arvet peetakse enim vihatud moesõnade üle. Edetabel, mida võib võtta peeglina meie kui 4,6 miljardi aktiivse internetikasutaja psüühilisest seisundist ja selle muutumisest. Ülevaade on kallutatud ingliskeelse kasutajaskonna poole. Käesoleva aasta kõige vihatum moesõnaks on "zoom". Sellele järgnevad "AI", "disrupt", "synergy", "cloud" ja "digital transformations".
Varasemale ärilisele eesmärgile viidates oli Zoom ettevõttena rõõmus, kui virtuaalse kokkusaamise sündmuseid seostati nende toote nimega, isegi kui tehnoloogiat tarnisid olulised konkurendid. Pandeemia esimesel aastal oli kõik uus, kuniks zuumi-koosolekutest sai villand ja kasvas sõnavastane viha.
"Digitaalse transformatsiooni" allergiat võib põhjendada sarnase loogikaga. Ettevõtetele, täpsemalt nende töötajatele oli "digitaliseerimine" ammu tuttav ja üldiselt aktsepteeritav protsess. Uudne isolatsioonirežiim sundis sellega kiirustama.
Kiirustamine eskaleerus kiiresti kasvõi juba mainitud Zoomil põhineva kaugtöö korraldamise näitel. Kui ühed teevad, peavad konkurendid järele jõudma. Kiirustades tehakse vigu, saadakse viga ja kogu tegevuse suhtes kasvab viha. Seda saab välja valada sõna suhtes, sest see ei saa sind vallandada.
Tehisintellekti ajastu lähenemisest kõneleb tõus eelmise aasta vihatumate sõnade seitsmendalt kohalt teisele. Elukorralduse ja ärimudelite häirumine püsis kolmandal kohal, kui uueks pahameelt põhjustavaks sõnaks on "sünergia" olustikus, kus seda on raske saavutada. Eelmise aasta vihatuim sõna oli "cloud", mis taganes teiste eest viiendale kohale.
Pikemalt jätkamata tuleks nüüd veel välja mõelda sõna või fraas, mis võtaks kokku sõnade vihkamise efekti koos selle tähendusega. Miks mitte seni kasutada araabiakeelset "aayyaf", mis tähendab tuleviku ennustamist vaadeldes linnu lendu?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"