Naljad võivad lõppeda õnnetult. Kas infoajastu suurendab nende ohtlikkust? Banaanikoore peal libastumise vahetule kogemusele rajanevatest naljadest leidub kordades rohkem sõnalisele informatsioonile rajatud huumorit. Näiteks 15. sajandil trükipressi leiutamisele järgnenud ajal arenes naljade vorm, kasvas nende arvukus ja levi ulatus.

Järgmine suurem hüpe info levikus toimus umbes sada aastat tagasi seoses raadio kasutusele võtmisega. Sellele järgnes natukene hiljem televisioon. Mõlemaga täheldati hüppeid naljade arvus, aga ka olemuses. Kohtuti uut moodi mõjusate, samas traagiliste näidetega. Näiteks teatas 1938. aastal Orson Welles USA raadiokuulajatele marslaste saabumisest New Jersey'sse.

Raadiouudise formaadis teavituses vahendati mitme pealtnägija hirmusegaseid intervjuusid. Hoolimata mitmest hoiatusest, et tegemist oli raadioteatriga, levis kuulajate seas reaalne paanika. Tuhanded New Yorgi ja ümbruskonna väikelinnade elanikud põgenesid kodudest, sidudes näo ümber salle ja rätikuid ning haarates kaasa kõike, mida jõudsid kanda.

Pool sajandit hiljem, 1986. aastal teatas Iisraeli julgeolekutöötaja raadios aprillinalja pähe Liibanoni Shia islami liidri Nabih Berri atentaadist. Püssirohutünniga võrreldavas olustikus päädis uudis vägivallalainega ja kardeti uue sõja puhkemist. Naljataja mõisteti sõjaväetribunali ees vangi.

Internetiajastul on infolevik endisest tõhusam. Naljad levivad kiiremini ja kaugemale ning elavad omapärastes tsüklites. Neile on lisandunud lahtiühendatus, vabadus vahetust ning füüsilisest kogemisest ja piirkondlikkusest. Osa sündivast huumorist rajanebki virtuaalse ühenduse loodud võimalusele jne. Kardetavasti kasvab ohvrite arv. Seda mitte ainult nalja eeldusena, milles rajaneb puänt tihti kellegi kannatusele ja lõbutsetakse kellegi arvelt. Karta on naljade ohtlikkuse kasvu.

Viimane naljapäev lõppes traagiliselt India perele. Teismeline Sidharth Ajay läks õhtusöögi järel oma tuppa. Selles polnud midagi eriskummalist. Emas tärkas mure, kui poeg polnud õhtu jooksul kordagi toast väljunud. Kontrollima minnes avastas ema lapse pooduna.

Politsei uuris poisi telefoni, mis oli tema kõrval samal ajal sündmust striimimas. Surma põhjuseks arvati soov mängida video vahendusel sõpradele voodilinaga poomise stseeni. Covid-19 sunnil ja videokanalipõhiseks muutunud suhtluse tõttu on inimesed üksi. Ajay toas polnud ühtegi hingelist ventilaatori külge seotud voodilinaga hätta sattunud sõpra abistamas.

Info kiire ja ulatuslik levik toovad esile tõde trotsiva efekti, kui vabatahtlikus isolatsioonis infot tarbivatele inimestele jääb mulje, et kogu maailm teab midagi, mida nemad ei tea. Uudne kogemus, mille eest Elon Musk maksis trahvi 20 miljonit dollarit. Põhjus seisnes 2018. aasta suve lõpus tehtud säutsus, milles Tesla nõukogu esimees naljatas kavatsusest viia firma börsilt ära. Paraku kaotasid investorid nalja peale naerutuju. Lisaks trahvile keelati Muskile töö firma esimehena ja säutsumine allutati kontrollile.

Analoogne karistus võib oodata Volkswageni juhtkonda. Eelmisel nädalal ületas maailma uudiskünniseid näiliselt lekkinud info, nagu kavatseks firma muuta USA turul nime Voltswageniks. Uudist tõlgendati elektrisõidukite ajastu kontekstis ja tundus sellisena paljudele usutavana. Naljaohtu vähendas asjaolu, et info hakkas liikuma paar päeva enne esimest aprilli.

Osadele investoritele pakutud nimi ilmselt ei meeldinud. Samas tundus teave inforuumi kõlakoja tõttu sedavõrd usutavana, et nad asusid aktsiaid müüma. Ehmatuse peale langes maailma suurima autotootja vahepeal rekordiliseks kasvanud börsiväärtus ühe päevaga peaaegu neli protsenti.

Tegu on kalli naljaga, vähemalt osadele investoritele jaõib-olla ka ettevõtte juhtidele. Börsivalvur, kes raputas Elon Muski tehtud nalja pärast, kaalub süüdistuse esitamist autotootja juhtide vastu, sest USA väärtpaberi- ja börsikomisjon ei tee nalja. Samas on täiesti võimalik, kui järgnevat uurimisperioodi saatvaid uudiseid ei usuta, isegi kui neil on tegelik negatiivne mõju ettevõtte väärtusele.

Infoajastu uudne probleem polegi niivõrd seotud vale levikuga ega kartusega, et inimesed hakkavad massiliselt võtma valet tõe pähe. Probleemiks saab usalduse murenemine nng kasvab nende hulk, kes ei usugi enam millessegi.

Tasub vaid oletada, mis juhtuks, kui keegi teatab esimesel aprillil uuest ja konkurentidest oluliselt parema teenuse pakkumisest. Näiteks täiesti uuest suhtluskeskkonnast mis lubab kasutajatele konkurentidega võrreldes oma piltide ja sõnumite talletamiseks kuni 500 korda suuremat mäluruumi.

Google saatis 1. aprillil 2004. aastal välja esimesed teated uuest e-kirja keskkonnast GMail. Paistab, et mõned jäid uskuma.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".