Teoga said hakkama Ameerika teadlased, kes tulistasid Michigani Osariigiülikooli ülijuht-tsüklotronis berüllium-9 aatomeid kiirete hapnik-13 aatomitega.

Arvud nende elementide nimetuste juures näitavad, mitu prootonit ja neutronit nende aatomi tuumas kokku on. Igal elemendil on igal juhul ühe palju prootoneid, aga neutronite arv võib natuke kõikuda, sellest need isotoobid ehk teisendid tulevadki.

Fluoril esineb looduslikult peamiselt ainult üks isotoop, fluor-19, millel on üheksa prootonit ja kümme neutronit. Varem on sünteesitud isotoope massiarvudega 14st 31ni, nüüd siis lisandus arv 13. Kõik teised fluori isotoobid peale fluor-19 on ebastabiilsed ja lagunevad kiiresti.

Robert Charity ja Lee Sobotka St. Louisis asuvast Washingtoni Ülikoolist kirjutavad oma saavutusest koos kaasautoritega ajakirjas Physical Review Letters. Saavutus ei ole Charityl ja Sobotkal sugugi esmakordne, sest varem on nad üheskoos avastanud veel neli isotoopi.

Nende praeguse katse päris algne eesmärk oli luua ja avastada hoopis uus hapniku isotoop. See neil ka õnnestus, kuid kui nad katseandmeid hiljem uuesti hoolikalt läbi vaatasid, siis hakkas neile tunduma, et andmetes varjab end ka uus fluori isotoop.

Nii katsetasid nad uuesti ja saidki nüüd päris kindlaid tõendeid, et isotoopi fluor-13 oli väga-väga lühikest aega olemas. Isotoobist, kus neutroneid on prootonitest nii palju vähem kui fluor-13, kus prootoneid on üheksa ja neutroneid ainult neli, ei olegi stabiilsust oodata.

Teadlasi aga niisuguse isotoopide loomine huvitab, sest see aitab muu hulgas paremini aru saada, kuidas tähtedes uute elementide süntees käib.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25