Möödunud kevadel avaldas Stanfordi Ülikoolis digitaalse majanduse uuringute keskust juhtiv Erik Brynjolffson koroonaviirust puudutava säutsu, milles ennustas, et viirusele järgneb kindla peale järgmine tõsine kriis. Hoiatusest hoolimata ja ohtu ette teades ei ole me Covid-19 šokist paremini end oodatavaks kokkupõrkeks valmis seadnud. Vahest oleme jõudnud tugitoolis ekraanilt kõige juhtuva vaatamise ajajärku. Pole siis ka ime, kui keegi ei erutu, isegi kui oodatav vältimatu kriis on massiivne küberrünnak ehk suurriikide vaheline sõda internetis.

Ajenditest pole puudust ja vaenupinged on piisavalt suured. Seni veel toimumata ajalugu ootab asjaolude voolamist sobivasse sängi, milleks võib pidada koroonaviiruse kriisi. Samale viitas ka Brynjolffson. Pandeemia raputas seni kehtinud suhtelist stabiilsust ning muutis inimesed ja organisatsioonid haavatavamaks. Tähelepanu paigutus ümber, häirus töö senine korraldus, energiat ja aega kulus uute probleemidega tegelemisele jne.

Loodusest pärineva paralleelina muutusid jahitavad nõrgemaks ja kiskjad haistsid verd. Selle kinnitusena kasvas hüppeliselt inimeste ja organisatsioonide vastaste kuritegelike küberrünnakute arv. Nende varjus kulgesid ka riiklikult motiveeritud poliitiliste eesmärkidega rünnakud.

USA äsjaste presidendivalimistega seoses süüdistasid julgeolekuametid Venemaad vaenulikus õõnestustegevuses. Sisuliselt sarnane tegevusjoon leidis aset neli aastat varem. Selle erinevusega, et ekspertide hinnangul Venemaa abiga võitjaks tulnud kandidaat asus kaitsma traditsioonilist geopoliitilist vaenlast. Demokraadid pole juhtunut unustanud ja nüüd kasutavad võimuaparaati nemad. Venemaad süüdistatakse veel vaktsineerimisvastase infokampaania korraldamises ja lääne ettevõtetes loodud vaktsiinide suhtes usaldamatuse külvamises.

Kirsiks pahameele tordil oli ameeriklasi rabanud uudis riigiameteid ja mitmeid suurfirmasid tabanud küberrünnakust. Riikliku julgeoleku ametitest ning küberturvalisusega tegelevatest ettevõtetest salajast ja tundlikku infot traalinud rünnakus kasutati firma SolarWinds tarkvara turvaauku. Kahju suurusest avalikult ei räägita, kuid ekspertide hinnangul võib olla tegemist ajaloo suurima spionaažijuhtumiga.

Brynjolffsoni ennustuses iseloomustati oodatavat kübersõda kui strateegilist jõukatsumist, milles indiviidide ründamise asemel püütakse kahjustada masside huve, seades eesmärgiks poliitilise pöörde või hoiatav-karistava kättemaksu.

Ajakirjandus vahendabki uudiseid USA-s lähinädalatel vallandatavast Venemaa vastu suunatud küberrünnakust. Eemalt vaadates on loomulikult huvitav, kuidas teab seda näiteks Briti ajakirjandus. Võimalikest vastustest on usutav, et ajakirjandus saab salajaseks peetavatest sõjalistest manöövritest teada tahtlikult lekitatud info abil. Infosüsteemide vastases tegevuses on seni oluliseks omaduseks peetud just varjatust. Peatse rünnaku kohta tehtav paarinädalane ettehoiatus võib kuuluda kaasaegse infosõja arsenali.

Igatahes teab esimesena uudist vahendanud Ühendkuningriigi ajaleht The Telegraph, et rünnata kavatsetakse Putini enesekindlust ja maailmas suhteliselt karistamatult infosüsteeme rünnanud riiklikke häkkimisega tegelevaid Venemaa organisatsioone. Valge Maja ei eita kavatsusi ja kinnitab plaane teha midagi Venemaaga suhetes, mida nähakse, ja midagi, mida ei nähta.

Mõnede vaatlejate hinnangul on avalik ja jõuline karistusaktsioon vajalik ammuilma üle piiri läinud Venemaa karistamatusele piiri panemiseks. Teised hoiatavad suurema konflikti algusest. Võimalik, et mõlemal poolel on õigus. Pingetel lasti aastaid kasvada, lammutades seniseid kirjutatud ja kirjutamata kokkuleppeid. Rahuga nõustutakse alles pärast tõsist kokkupõrget.

Taplus tuulutaks stressis meeleolusid, kasvataks sisepoliitilist toetust, näitaks kätte tugevused ning nõrkused ja paneks liikuma uusi arenguid. Viimane võib olla üllatav ootus. Ometi on sõjalised konfliktid olnud mitmesuguste tehnoloogiliste ja sotsiaalsete innovatsioonide käivitajaks.

Kardetavasti pole me ürgsete loomadena suutelised vägivallatult elama. Isegi kui vaatame juhtuvat ekraanilt, ei ole tegemist meelelahutusega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".