Paras aeg asuda internetti koguma
Viiruse jõust pole veel lõpuni aru saadaud. Üldjoontes nõustutakse, et mõju ulatub haigusest kaugemale. Märgatav osa mõjujõust on seotud haigestumise hirmuga. Siis tulevad tegevused mis on seotud hirmu tõttu muutunud käitumistega. Seejärel kohanetakse uue tegutsemise viisiga jne. Ühel hetkel põrgatakse küsimuse vastu kas kõike peab nüüd teisiti tegema? Vastus on ilmne – ei! Kui vana moodi ei saa, siis lükkame edasi kuni tekib võimalus õiget moodi tegemise juurde tagasi minna. Teisalt leidub tegevusi, mida ei saa edasi lükata. Neid tuleb jõuga suruda uude malli.
Näiteid on kaks. Mõlemad on seotud surmaga. Nähtus, mida koos maksudega polevat võimalik edasi lükata. Osa surmadest on ebaloomulikud, põhjustatud kunstlikult. Enamasti ühe osapoole tungival soovil ja enneaegselt. Singapuris mõisteti 37 aastane Punithan Genasan Zoomi videoülekande vahendusel surma. Halva mehe nimi läheb ajalukku seotusest Zoomi vahendusel kulgenud surmaotsuse tõttu, sest tema küll võigas narkokuritegu polnud ajaloo jaoks paraku mingi erand. Samas pole mehel lohutavaks hooplemiseks põhjust, sest ta on ajaloolises videoülekande vahendusel hukatute järjekorras teisel kohal. Umbes kuu varem määrati Nigeerias surma sealne alam Olalekan Hameed. Viiruseajastu hukkamise protsess on kliiniliselt konkreetne, ekraanide vahendusel, ilma lähedaste ja tunnistajate kohal viibimiseta kulgev protsess.
Inimõiguste kaitsjad mõistsid Singapuri võimude tegevuse kolmekordselt hukka. Esiteks surmanuhtluse kasutamise eest. Teiseks tehes seda ajal kui viirus tapab niigi inimesi. Kolmas pahameele põhjus on aimatavalt seotud Zoomi kasutamisega. Videolingiteenus mille idee on olnud nii inimeste kui nende huvide kaitse, võimaldades kõigil distantsi hoides suhelda, töötada ja elusid säästa. Nüüd siis kasutati inimeste kaitsmiseks loodud kanalit liigikaaslase hukkamiseks.
Siin tõstatub igavene teema kanali rollist ja vastutusest selles toimuva eest. Internetile rajaneva infohalduse abil on diktatuuririigid jälitanud ja seejärel tapnud teistimõtlejaid. Sotsiaalmeedias on kiusamine viinud enesetappudeni. Inforuumis leviva ravimitega seotud valeinfo tagajärjel on inimesed surma saanud. Tänu andmevahetusele nutikaks peetud meditsiinitehnoloogiale kardetakse, et häkkerid võivad asuda haigeid inimesi piinama ning surmama jne. Kui suur süü on tehnilisel võimalusel võrreldes selle kasutajaga? Tehnoloogiat ei saa moraalsetest teemadest isoleerida, sest pelgalt selle olemasolu mõjutab inimeste käitumiste valikuid. Nii võiks öelda, et tuumapomm on ainult tehnoloogia ja muutub halvaks inimese käivitamise tagajärjel. Enamus pommi mõjust rajaneb selle olemasolul.
Siit jõuamegi teise surma teemani. Maailmas tunnustatud digitaalse elukorralduse mõju majandusele ja ühiskonnale uurinud ja peagi Stanfordi ülikoolis digitaalse majanduse uuringute keskust juhtima asuv Erik Brynjolffson avaldas koroonaviiruse teemalise säutsu. Ta kirjeldab koroonaviirusele järgnevat ja kindla peale etteennustatavat kriisi. Hoolimata selle möödapääsmatusest ei ole me ka selleks paremini ettevalmistatud kui koroonaviiruse panepideemiaks. Järgmiseks suureks kriisiks on massiivne küberrünnak. Sisuliselt sõda.
Kelle jaoks kogu küberturvalisuse temaatika tundub kauge ja kunstlikuna võiks hetkeks meenutada kui reaalseks ta pidas tänaseks kätte jõudnud viirusekriisi? Järgmise kriisi tõsiduse mõistmiseks tasub otsida vaikne koht ja võtta aega ning püüda vastata küsimusele, mis on hullem: kas elu koroonaviirusega või elu ilma internetita? See ei ole trikiga küsimus!
Mõlema nuhtluse samaaegsus pole sugugi välistatud. Saabumas on igati sobiv aeg kui hilissügisel, novembris toimuvad USA's presidendivalimised ja samale ajale ennustatakse järgmist epideemia lainet. Keegi Brynjolffsoni säutsu lugeja pakkus ilmselt emotsionaalselt ning reflektoorselt, et ameeriklased võiksid preventiivselt kõiki maailma kurjameid ähvardada füüsilise sõjaga. Hoiatuse autor märkis vastuseks, et taoline ähvardus vaid soosiks inforuumi muutmist provokatsioonide keskkonnaks. Tuttav sotsiaalmeediasse levinud nähtus alates viimastest USA presidendi valmimistest.
Sünergia koroonaviiruse ja küberrünnaku vahel on ilmne. Seda kinnitavad karantiini perioodiga online keskkonnas hüppeliselt kasvanud kuritegelikud rünnakud. Riiklikult motiveeritud poliitiliste eesmärkidega rünnakud saavad olema strateegilisemad ja on indiviidide asemel suunatud masside huvide kahjustamiseks, kas poliitilise pöörde või hoiatava-karistava kättemaksu eesmärgiga. Maailmas puudub reaalne liider, kelle ümber koonduks piisavalt organiseeritud majanduslik ja poliitiline tahe taolise riski ennetamiseks. Sestap tasub internetti juba koguma asuda.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro
Allikas: Kristjan Port