Lugeja küsib: miks puit alati tumedamaks läheb?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Puit läheb UV kiirguse mõjul aja pikku tumedamaks. Autor/allikas: Mitchell Luo/Unsplash

Algselt heledad või lausa valgena mõjuvad puitinterjöörid võivad aastatega omandada pruune, kollaseid ja oranžikaid varjundeid. Novaator uuris, miks selline "oravapesa" efekt tekib.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kersi sõnul tuleneb puidu tumenemine tema keemilises koostisest. Justnagu inimene, on ka puit päikesevalguses suhtes tundlik.

Puidule annab iseloomuliku jäikuse ja vastupidavuse ligniin, mis justkui liimina seob pehmed ja elastsed tselluloosikiud üheks tugevaks tervikuks. Puidust valmistatud põrandad, seinad ja mööbel on UV kiirgusele vastuvõtlikud seetõttu, et valguse mõjul hakkab ligniin aja pikku lagunema ning see teebki tooni tumedamaks. Ka vaik tumeneb päikese käes.

Valguse mõju on hästi näha, kui kiigata puitvooderdisega seinal pikalt rippunud pildi või peegli taha, kus on muust seinast oluliselt heledam laik. Ka pikalt laua peal seisnud dokumendihoidjate all jääb puit pikemalt seda tooni, millisena ta ruumi toodi.

Välisvooderdis on aga veelgi enam päikesekiirgusele avatud ning seal võib ligniin pinnakihist täiesti kaduda. Sellisel juhul ilmub nähtavale hall tselluloosikiud, mistõttu paljud algselt eri toonides puitmajad või -kuurid lõpetavad sarnases hallis värvigammas.

Puidu omadusi pindmised värvivahetused väga palju ei mõjuta, kuna enamasti need väga sügavale ei ulatu. Visuaalselt on toonimuutus nähtav juba sajandiku millimeetri paksuse kihi muudatuste puhul, pikemaajaline mõju ulatub kuni kümnendikuni millimeetrist.

Soovi korral saab toonimuutusele näiteks lihvimise abil tagurpidikäigu anda. Samuti on mõningad lakid ja värvid varustatud UV absorberitega ning neid kasutades on nähtavad muudatused aeglasemad.

Viimasel ajal moodi läinud läbipaistva puidu loomise tehnoloogiate puhul on ka just ligniin see, mis klaasi-efekti saamiseks puidu koostisest keemiliselt eemaldatakse. Samuti tehakse seda paberitööstuses juhul, kui eesmärgiks on saada võimalikult hele ning aja pikku võimalikult vähe kolletuv paber.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: