Jaapanlase kaart hoiatab liigrõõmsate laste eest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tusast puudust ei tule, sest nagu tõdes Lord Byron, armastavad inimesed kiirustades ja kasutavad vaba aega põlgamiseks. Autor/allikas: Andreas Dress/Unsplash

Maailma esimese arvuti ehitada lubanud Charles Babbage'i vaim pole surnud. Anonüümne Jaapani härra on loonud riigist kaardi, mis hoiatab rahu hindavaid vanemaealisi nutvate või kilkavate laste ning isegi nende omavahel liiga valjusti uudiseid vahetavate eakaaslaste eest, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Briti Impeeriumi ajal elanud kuulsal luuletajal Lord Byronil oli kuulus tütar Ada Lovelace. Ada kuulsus rajaneb maailma esimese arvutiprogrammi kirjutaja staatusel. Seda hoolimata selle, et Ada ajal arvuteid tegelikult ei olnud. Teda motiveeris arvutitega tegelema maailma esimene arvuti, mis kunagi valmis ei saanud.

Ada valmistas algoritmilise ehk arvutil rakendatavate instruktsioonide seeria planeeritava arvutamise masina töö juhtimiseks. Seetõttu peetakse teda esimeseks programmeerijaks. Programm pidanuks tekitama Bernouilli arvude rea juhul, kui lubatud arvuti oleks tööle hakanud. Arvutit nimega "analüütiline masin" ehitas Charles Babbage, kes on samuti kuulus. Erinevalt kahele eelpool mainitule rajaneb kuulsus esimeseks peetava arvuti mitte valmistegemisele ja siis veel vähemalt ühele teistmoodi intrigeerivale asjaolule.

Esimese osas ei tasu kohtu mõistmisel olla liiga range. Babbage võttis endale raske ülesande ilma teostamise kogemuseta. Oma ideed oskas ta usutavalt esitada ja sai arenduseks nii raha kui ka aega. Mõlemad said planeeritust kiiremini otsa, sest arvutav masin oli mehhaaniline, pöörlevate hammasrataste ning liikuvate telgede ja ülekannetega.

Töö nõudis suurt täpsust ning mehhaaniliste ülesannete lahendamisel vaimset nutikust ja käsitööoskust. Babbage küsis korduvalt ajapikendust ja raha ning muutus tööst huvitunute suhtes üha tõredamaks. Paistab, et ta oli üpris raske iseloomuga.

Olgu ülesande raskusastme võrdluseks 2011. aastal alanud projekt, milles rühm briti arvutiteadusehuvilisi otsustas Babbage'i arvutava masina valmis ehitada. Võimalik, et sellest saab majanduslikus mõttes kõige ebatõhusam arvuti. Valmis arvutusmasina mälu vastab tänases mõttes 675 baidile ja mõttelise protsessori taktsagedus oleks umbes seitse sammu sekundis ehk 7 Hz. Alanud aasta suvel möödub Charles Babbage'i surmast 150 aastat ja see daatum on ühtlasi projekti valmimise tähtaeg.

Seega kulub arvuti ehitamiseks eelduste kohaselt kümme aastat. Esialgu hinnati, et raha kulub mitu miljonit naela, millest osa kavatseti katta annetuste abil. Babbage'i traditsiooni austades arvutav masin sellel aastal ilmselt valmis ei saa.

Lubatud teine Babbage kuulsuse teema tuleneb tema aktiivsest rollist avaliku rahu kaitsmisel ja selle rikkujate vastu välja astumiste näol. Näiteks leidis ta arvuti ehitamise kõrval aega uurida katkiseid aknaid. Töö tulemused avaldas ta artiklis, milles luges ta kokku 464 katkist klaasi, millest omakorda olevat 14 purunemise põhjustanud purjus mehed ja naised ning ulakad poisid.

Teise oma ajastu probleeme uuriva, linlaste rahu häirivate tegevuste 80-päevase vaatluse käigus luges ta kokku 165 erinevat probleemi. Suurimat pahameelt põhjustasid temas tänava muusikandid, kelle tekitatud helisid pidas ta vaimse töö tahtlikuks takistamiseks. Babbage kirjutas imestusega, et võimatu on kokku lugeda kahju, mida põhjustatakse krääksuvate helide tõttu tuhandete intelligentsete inimeste vaimse töö panuse kahjudesse kandmisega.

Lisaks vihkas ta tänaval mängivaid lapsi, kes lärmavad ja kelle veeremängude mängukannid satuvad tänaval liikuvate hobuste jalgadesse, seades ohtu loomade tervise. Babbage'i ristisõda müra ja kaost põhjustavate linlaste vastu oli sedavõrd avalik teema, et tema käitumist arutati isegi parlamendi alamkojas.

Üllatava seose esimese arvuti ehitaja ja laste mänguhõikeid vihkava Charles Babbage'iga leiab tänapäeva Jaapanist. Enam pole vaja arvuti valmimist oodata. Neid on palju ja ajastu väljakutseks on üha uuemate arvutit kasutavate rakenduste väljamõtlemine. Kuna Jaapani asumite tänavatele kostub kilkavate laste hõiskeid, mida mõned kodanikud peavad häirivaks, siis arvutiajastule omaselt otsustati teha midagi vaikuse käisteks.

Lahendusena sündis Jaapani kaart, millele märgitakse kõik vaikset äraolemist mittevõimaldavad asukohad. Kaardile on juba kogunenud umbes 6000 märgistust. Tähised hoiatavad näiteks lähedalasuva kooli või lasteaia mänguhelidest. Mõnes kohas leidub rohkem nutvaid väikelapsi, aga hoiatatakse isegi omavahel uudiseid vahetavate täiskasvanute liiga valju kõne asukohtadest. Tänu kaardile saabki teada, et täiskasvanud jaapanlastele meeldib vägagi kõva häälega tänavajutte levitada.

Jaapani ühiskond vananeb. Vanamoodsal tänavavestlusel rajanev suhtlus on vanema põlvkonna osakaalu sümptom. Paraku on see vastuolus sama põlvkonna sooviga vaikuse ja rahu järele. Paradoksaalselt ei rõõmusta hallineva elanikkonna vähemalt ühte osa ka laste naer ega hõisked.

Kaarti haldab 40-aastane, anonüümseks jääda sooviv härra. Põhjus avalikust tähelepanust hoidumisele tuleneb kasvavast pahameelest sallimatust külvava teenuse vastu. Ometi on selline areng arvutite ajastul paratamatu. Arvutitele rajatud infoajastut iseloomustab tusa ja pahameele levik hõisetest ning valjust kõnest kaugemale, kujundades seda kunstlikult uueks normaalsuseks.

Tusast puudust ei tule, sest nagu tõdes Lord Byron, inimesed armastavad kiirustades ja kasutavad vaba aega põlgamiseks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: