Kahtlased e-kirjad on enamasti kuritegelikul eesmärgil saadetud kirjad, millega püütakse inimeselt kas raha välja pressida, isikuandmeid kätte saada vms. Seesuguseid kirju võib tulla nii e-mailile kui ka sotsiaalmeediasse.

Kontrolli saatja e-maili aadressi. Kui saatjat sa ei tunne ning e-posti aadress tundub olevat imelik ja veider, siis see võib olla üks ohumärk.

Kontrolli teksti õigekirja. Uuri, kas kirjas on õigekirjavigu, sõnastusvigu ja kas see tundub üldse eestipärane tekst olevat. Paljusid kahtlaseid e-kirju on tõlgitud programmidega ning need ei ole hästi loetavad ega arusaadavad.

Uuri kirja sisu, loe seda hoolega. Pööra tähelepanu sellele, kas kiri on ähvardav või kiiret tegutsemist nõudev.

Uuri, kelle poole on kirjas pöördutud. Petukirjas ei ole üldjuhul nimega meie poole pöördutud. Kirjas võib olla üllatav sisu, tehakse näiteks mõni kahtlane pakkumine, mida suure tõenäosusega meile tundmatu inimene e-kirja teel ei teeks.

Ära ava kahtlast manust või netilinki. Tihti pannakase petukirjadesse kahtlased failid või lingid. Üleüldse tasub petukirjad ära kustutada.

Vajadusel võib ühendust võtta veebikonstaabliga. Politsei- ja piirivalveameti koduleheküljel on kirjas, milliste muredega võiks veebikonstaabli juurde pöörduda. Küsimuste korral saab abi riigi infosüsteemide ameti koduleheküljelt ja ka veebilehelt itvaatlik.ee või PPA klienditoe telefonilt 612 3000.