Volkswageni juhi sõnul algab automaailmas peagi surmaheitlus
Volkswageni peadirektor Herbert Diesseli hinnangul on sisepõlemismootorite elupäevad loetud ja järgmise kümne aasta jooksul selgub, kellest saab automaailmas järgmine turuliider, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Kui sa pole piisavalt kiire, siis sa ellu ei jää! Need sõnad kuuluvad maailma suurima autotootja, Volkswageni peadirektorile Herbert Diessile. Kiiruse all ei pidanud ta silmas seda, mis on kirjutatud sõiduki spidomeetrile, vaid kiirustama peab, et püsida eespool autotööstust tabanud murrangu lainest. See tähendab, et murrangi tuleb. Enam pole vaja elada illusioonis ega pidada elektrit ja isejuhtimist puudutavaid uudiseid automaailma ajatuks naljaks, mis ei vasta tegelikkusele ja jääb praktilises ajaarvestuses alati kaugesse tulevikku.
Rahvalikuma Volkswageni kõrval Audi, Porsche ja Lamborghini suure mootoriga sõidukeid valmistava ettevõtte juht hoiatas tulevikust rääkides majandusportaalile Bloomberg antud intervjuus, et kõige suurem inimkonda ähvardav oht on kliimamuutus. Sellega arvestades võib olla valus mõelda, et olles just saavutanud parimate sisepõlemismootorite valmistamise oskuse, hakkab nende mootorite aeg otsa saama. Seejuures ei möödu muutus rahulikult, vaid nagu automaailma tippjuht tunnistab, on käimas võidujooks elu ja surma peale.
Antud võistluses mõõdetakse distantsi asemel aega. Võitja väljaselgitamiseks kulub Diessi hinnangul umbes kümme aastat. Tavaelus võib tunduda kümme aastat pika perioodina. Maailma teedel vurab umbes 1,3 kuni 1,4 miljardit sõidu- ja veoautot ning bussi. Isejuhtivate autode stsenaariumi järgi oleks vaja kümme korda vähem. Jättes selle vaid oletuseks, on sedavõrd suurt autoparki tabav muutus isegi kümne aasta jooksul dramaatiline. Võib arvata, et 62-aastane automaailma tippjuht peaks ju midagi teadma. Eriti kui julgeb oma arvamuse ka välja öelda.
Seni on maailma autopargi suurus kasvanud umbes 3,5 protsenti aastas ehk 20 aastaga kahekordistunud. 1976. aastal hinnati, et maailmas oli 342 miljonit autot, 1996. aastal 670 miljonit ja 2016. aastal hinnati autode arvuks 1,36 miljardit. Loetellu ei kuulu põllutöömasinad ja sõidukid, mis ei liigu sõiduteedel. Järelikult võiks senise trendi põhjal aastaks 2036 oodata 2,8 miljardit sõidukit.
Arusaadavalt kerkib küsimus sõitjatest, täpsemalt roolikeerajatest. Võimalik, et selleks ajaks läheneb inimeste arv maailmas 8,8 miljardile. Tänase 7,6 miljardi puhul oleks sõidukijuht iga kuues. Antud arvutusse on kaasatud ka lapsed ja vanurid ehk need, kes autot ei juhi. Järelikult on autode küllastatuse arv potentsiaalsete autojuhtide suhtes veelgi suurem. Uskudes inimkonna arengu ja autode lisandumise seniseid trende, oleks aastal 2036 autode küllastumismäär peaaegu kaks korda suurem ehk iga kolme maalase kohta leiduks üks autosõiduk.
See oleks üllatav, et mitte öelda uskumatu, aga mitte võimatu. Meie lähedalt leiab riigi, kus on registreeritud sõidukeid isegi natukene rohkem kui elanikke. Täpsemalt, viie aasta taguses arvestuses oli 1,07 sõidukit elaniku kohta Soomes. Soomlased on maailma suurima küllastatusega autoriik. USA-s on sama näitaja umbes 0,8 autot elaniku kohta. Autode tiheduselt kümnendal kohal olevas Kreekas on 0,75 autot elaniku kohta. Sestap oleks maailmas autode lisamisele arenguruumi.
Volkswagen müüs Covidi-epideemiale eelnenud perioodil aastas umbes 11 miljonit sõidukit. Teisel kohal olev Toyota vatsas umbes kümne miljoni uue autoga. Kogu maailmas müüdi samal ajal umbes 78 miljonit sõidukit. Elektrimootoriga sõidukeid müüdi 2017. aastal 1,2 miljonit, aasta hiljem 1,6 miljonit ja möödunud 2019. aastal 2,1 miljonit.
Sisepõlemismootoritega võrreldes väikesed ja tähelepanu uinutavad arvud, kuid just neid pidas mõttes Volkswageni peadirektor Herbert Diess, osutades ellujäämise võidujooksule. Praeguseks on teatanud 14 riiki algatusest keelata juba lähitulevikus uute sisepõlemismootoriga autode müük.
Analoogselt on mitu autotootjat teatanud kavatsusest lõpetada fossiilset kütust põletavate mootoritega autode toomine. Enamasti paigutatakse väravapostid aastate 2030 ja 2050 vahele. Mõnes suures linnas on piiranguga aga juba algust tehtud, keelustades enim keskkonda saastavate autode kasutamine terves linnas või selle teatud rajoonides.
Seega on võidujooksu reeglid juba paigas. Võidab see, kelle elektrisõidukeid on tänavatel kõige rohkem. Jooksjatest autotootjad on ammu rajal, mõned eespool kui teised. See polegi teelikult nii oluline. Oluline on, mida teavad ja mõtlevad potentsiaalsed autode ostjad. Kas nemad teavad, et võitlus puudutab ka neid?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"