Erinevatelt kõrgustelt alla visatud rõhumõõtmistorude külge on kinnitatud õhupallid, kus sees nn keemiline ajakapsel, mis palli süstitud veega määratud aja jooksul lagunedes tekitab gaasi ja mis õhupalli täis puhub ja rõhutoru pinnale tõstab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siin on kolm ava, kus iga taga on üks rõhuandur. /.../ Me laseme need elektrijaamast läbi turbiini. Ja kas siis saavad pihta või ei saa. Ja pärast vaatame, millised olid rõhu muutused, kui tugevad olid löögid," kirjeldas TTÜ teadur Gert Toming.

Neid rõhumõõtmistorusid on Eesti teadlased arendanud juba üle viie aasta ja kasutust on need leidnud seni ainult Eestist kaugemal.

"Need on Teravmägedel liustike jõgesid mõõtnud ning Šveitsis ja Austrias hüdroelektrijaamade turbiinide mõju kaladele näiteks mõõtnud. Ja neid saab kasutada ka hoovuste mõõtmiseks," rääkis TTÜ insener Jaan Rebane.

Lennukilt visati neid torusid alla enam kui kümnel korral ja kõik saadi ka merest kätte.

"Sellest kahest ämbritäiest üks ei töötanud, kui ma ta välja korjasin veest. Põhjust veel ei tea, see selgub edaspidi andmeanalüüsiga," ütles Toming.

Eksperiment andis teadlastele kindluse, et edaspidi saavad nad oma ainulaadset tehnikat ka kõrgustest raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse visata. Ja lisaks hüdroelektrijaamadele ka muus valdkonnas kasutada.

"Järeldus on see, et me saame neid visata üsna kõrgelt ja suure kiirusega alla, jäävad terveks ja on leitavad. Ja see annab võimaluse täiesti uutes kohtades oma mõõtmisi teha," ütles Toming.

"Kas ta just Eesti Nokia on, aga loodame, et ta ikka muutub selleks. Innovatiivne on ta kindlasti - Euroopas oleme me kindlasti ainukene grupp, kes sellise asjaga tegeleb," lisas ta.